Miks leiutajaid, ettevõtjaid ei toetata? juuli 25, 2007
Posted by Mikk Putk in Ettevõtlus, Leiutajad, Patendid, Tööstusomand.Tags: IO tugistruktuurid, Leiutajad, patendikaitse, Tööstusomand
trackback
Üsna tihti kuuleb jälle, et riik võiks ikka leiutajad ja teisi, kes oma leiutisi kaitsta soovivad toetada. Tallinna Ettevõtlusamet on sedapuhku avanud oma järgmise taotlusvooru tööstusomandi esemetele välisriigis õiguskaitse taotlemise toetuseks. Tähtaeg 17. august 2007 kell 14.00.
Seni teadaolevalt ainus võimalus riigi poolt üldse mingit toetust saada. Võiks eeldada, et taotlusi esitatakse robinal. Eelmise aasta Päevaleht Online uudisest võib lugeda aga hoopis midagi üllatavat:
Tööstusomandi esemetele patendikaitse vormistamise toetuseks on sel aastal esitatud seitse taotlust summas 651 666 krooni, millest üks sai toetuse 100 000 krooni, kolme taotlust ei rahastatud ning kolmele tehakse veel patendiuuring.
Täitsa uskumatu, kõigest seitse taotlust, millest üks rahuldati (esialgu). Ehk seekord on aktiivsus suurem ja nimetatud toetusmeede ennast õigustab või veelgi enam – tüestab, et selliseid toetusi oleks rohkemgi vaja.
Kuid mis võiks siis olla selle põhjus (vaatamata pidevale arutelule, et toetusi on vaja), et huvi asja vastu nii väike……
Patenteerimine on sageli üle hinnatud, eriti nende leiutiste puhul, millele pole välisfinantseeringut leitud. Kui tekitada mingi raha, mida peab jagama, siis hakatakse seda igasugusele jamale jagama kui valikut ei ole.
Ma julgen väita, et nendest patentidest, mis on linna toetuse abil registreeritud, pole tänaseks mitte kui midagi saanud. Nad lihtsalt seisavad ja raha on läinud. Ok, kellelgi on mõned kogemused juures, kuid kas sellest piisab?
Kui leiutis pole atraktiivne investorile, siis ainus põhjus, miks ta on atraktiivne toetuskomisjonile on raha, mille nad peavad ära jagama, millest sõltub nende osalemine tulevastes komisjonides.
Lisaks eelnevale toimub enamus innovatsioonist Eestis valdkondades, kus patente on keeruline kui mitte võimatu kasutada. Patendid on olulised valdkondades, kus eestlased ei hakka kunagi iseseisvalt särama.
Minu mõltemist aitas natuke avardada üks uurimus:
How Do Patent Laws Influence Innovation?
Evidence from 19th-Century World’s Fairs
http://web.mit.edu/moser/www/pat501.pdf
Tänud huvitava viite eest! Põnev lugemine
Minu teada see linna toetusmeede on nii värske asi veel, et ei usu, et neist taotlustest, mis raha saanud, midagi patentideni on jõudnud.
Mujal riikides patentide taotlemine suhteliselt kulukas ettevõtmine (oleneb muidugi kui suurelt ette võtta) ja kulutused ei piirdu ainult patenditaotluse esitamisega. Kusjuures alati on risk, et patenti kätte ei saada.
Üle hinnatud? Omaette teema diskuteerimiseks – erinevad strateegiad; kas üldse vaja on patendisüsteemi; või oleks vaja muuta midagi, mida?
Atraktiivsuse ja Eestis kasutamise üks probleeme on ikka see põhiline asi, mis mitmetes teistes valdkondades – Eesti on väike. Samas, kui vaadata sel aastal eestlaste osalusel avaldatud patenditaotlusi ja patente, siis suurem osa on publitseeritud mujal maailmas. Samal ajal on suurenenud ka Eesti siseste taotluste esitamine. Midagi ikka toimub.
Millistele lahendustele komisjon raha jaganud on, seda saame ehk kunagi tulevikus teada.