Eesti leiutised jaanuaris, I. jaanuar 31, 2008
Posted by Mikk Putk in Eesti leiutised, Kasulikud mudelid, Patendid.Tags: Eesti leiutised, eestlaste leiutised, estonian inventions, kasulik mudel, utility model
add a comment
Küllaltki palju tuntakse huvi, et mida siis eestlased leiutavad. Esialgu ei pruugigi kohe midagi väga ette tulla. Kui aga siit-sealt pisut uurida, võib leida igasugu nutikaid lahendusi.
Jaanuari kuu jooksul on eestlaste osalusel, eestlaste või Eestis elu-/asukohta omavate inimeste poolt kogunisti 20 leiutist avaldatud. Neist suurem osa, 16 lahendust on kaitstud kasulike mudelitena. Nelja leiutise kohta on aga avaldatud erinevaid patendipublikatsioone mujal maailmas.
Järgnevalt lühiülevaade, mida siis eestlased leiutanud on.
EE00700U1 Sülearvuti laud
Autori andmeid ei avalikustata, omanik Tarmo Kruusmägi.
Sülearvutilaua eesmärk on pakkuda sülearvuti kasutajale lauda, mis on spetsiaalselt sülearvuti kasutamiseks loodud ja teeb seetõttu sülearvuti kasutamise mugavamaks.
EE00701U1 Kuivatatud ravimtaimede pakend
Autor ja omanik Enno Õunapuu
Leiutis käsitleb kuivatatud ravimtaimede pakendit, kus kuivatatud ravimtaimed on asetatud läbipaistvasse jäigaseinalisse pakendikorpusse, millel on korgiga suletav täiteava.
EE00702U1 Duubelpirniga trenazöör
Autorid ja omanikud Ülo Telgmaa ja Taivo Telgmaa.
Duubelpirniga trenazööri olemus seisneb selles, et see koosneb kahest poksipirnist, ülemine neist on algasendis kujuteldava vastase pea kõrgusel, alumine vastase keha kõrgusel, kinnitatuna metallist konstruktsioonile, mis omakorda kinnitub poksisaali lakke või mõnele muule kandekonstruktsioonile.
EE00703U1 Meetod kütuse põletamisel katelseadmetes tekkivate heitgaaside puhastamiseks vääveldioksiidist
Autorid Vladimir Sidorkin, Vjatšeslav Šlõk ja Aleksander Vorobjov.
Omanikud AS Silbet, AS Enteh Engineering.
Meetod sisaldab kaltsiumit sisaldava absorbendi reageerimist heitgaasidega, vähemalt osa koldes 2 moodustuvate tolmproduktide eraldamist heitgaasidest, nende peenestamist veskis 13 ja tagastamist ja absorbendina etteandmist heitgaasidesse. Tolmproduktid eraldatakse eelistatavalt pöördkambritest 9 ja multitsüklonitest 7, kus sadestuvad kõige jämedamad osakesed.
EE00704U1 Meetod dekoratiivgraanuli valmistamiseks
Autor ja omanik Indrek Tuulik
Leiutise objektiks on dekoratiivgraanuli valmistamise meetod, kus graanul kujutab endast puistematerjalist, kivisõelmetest, sideainest ja värvipigmendist koosnevaid ümaraid tehislikke kivikesi. Graanuleid saab toota kõikvõimalike seadmetega, mis on varustatud mis tahes silindrilise pöörleva trumliga, mis tähendab, et graanuleid saab valmistada nii tööstuslikult kui ka kodustes tingimustes.
EE00705U1 Voolava segu töötlemise meetod
Autor ja omanik Helju Loit
Käesolev leiutis – voolava segu töötlemise meetod – kuulub masinaõpetuse valdkonda ja seda võib kasutada tehnoloogiamasinate tööorganite loomiseks kontsentreeritud kompleksväetiste, leheproteiini, söödapärmi ja aiaviljamehude tootmise jaoks tööstuslikes tingimustes ning puidurakkude fibrilleerimiseks ja tselluloosi pulpeerimiseks paberitööstuses.
EE00706U1 Vanaõlisegu puutõrvaga
Autor ja omanik Krister Tonsiver
Käesolev leiutis käsitleb puidukaitsevahendina kasutatavat vanaõlisegu puutõrvaga, mis sisaldab vanaõli (sisepõlemismootorites kasutatud mootoriõli) ja puutõrva (kuumutamise teel okaspuude kändudest eralduv vaik) segu.
EE00707U1 Jalgratta vertikaalse parkimise seade
Autor ja omanik Lauri Jalonen
Jalgratta vertikaalse parkimise seade on tehnoloogiliselt lihtne ja koosneb vertikaalsest siinist (1), jalgratta ratast fikseerivast elemendist (4), mis on kinnitatud rullkelgu (2) külge, ja rullkelguga (2) ühendatud vinnastamistrossist (5) koos käepidemega (6), kusjuures rullkelk (2) on paigutatud siini (1) sisse.
EE00708U1 Purjega veesõiduk
Autor ja omanik Vasily Filatov.
Leiutis käsitleb purjega veesõidukit. Veesõiduk 1 sisaldab keret 2, vertikaalset masti 3, purje 4, pöördseadet 5 purje käsitsi juhtimiseks, purje tõstmise ja langetamise seadet ja vahendit inimese mahutamiseks. Pöördseade on teostatud kinnise kontuurina ja ühendatud mastiga.
EE00709U1 Tõsteseade ja tõstetav ese
Autor Lasse Juhani Ojanen, omanik Akso-Haus OÜ.
Käesoleva leiutise abil on võimalik tõsta ja transportida eriti raskeid detaile (näit. väikeelamud, garaazid, suvilad, saunad, kuurid, ehitiste osad, tugiplaadid, jt).
EE00710U1 Kasutatud õlide ümbertöötlemise seade
Autor Imre Peetrimäe, omanik Raffe OÜ.
Kasutatud õlide ümbertöötlemise seade sisaldab kasutatud õlide kogumismahutit 1, soojusvaheteid 3, 4 ja 8, krakkimisreaktorit 5, erinevate fraktsioonide eraldajaid 6 ja 7, õhkjahutit 10, vee-eraldajat 11, diiselkütuse ja ahjukütuse kogumismahuteid 9 ja 12.
EE00711U1 Meetod muda sisaldava seebi valmistamiseks
Autorid ja omanikud Anu Saarik, Silver Saarik, Andres Talvari, Viiu Tuulik, Stephen Greenwood
Leiutis kirjeldab meetodit muda sisaldava seebi valmistamiseks, kus l kg seebi saamiseks kasutatakse järgmisi algkomponentide koguseid: vesi – 150-250 g, NaOH – 50-100 g, looduslik rasvaine – 450-550 g, eeterlikud õlid – 5-25 g, puhastatud ja peenestatud muda – 20-260 g.
EE00712U1 Seade haisu eemaldamiseks WC-st
Autor ja omanik Mart Siitam
Seade haisu eemaldamiseks WC-potist koosneb torustikust, ühendusmuhvidest ja ventilaatorist. Torustik ühendatakse ülevoolupotti ja viiakse ventilaatorisse. Ventilaatori tööle rakendamisel imeb ventilaator haisu potist läbi ülevoolutoru loputuskasti, sealt läbi torustiku ventilaatorisse ja edasi puhub üldventilatsioonitorustikku.
EE00713U1 Drossel
Autor ja omanik Mati Laats
Drosseliga mõõdetakse hüdropumpade tootlikust soovitud survete juures. Drosselit kasutatakse veel hüdrosüsteemide testimisel, süsteemi klappide reguleerimisel ja vigade otsimisel süsteemis.
EE00714U1 Meetod soojuspumbale soojusenergia andmiseks õhu isevoolu teel
Autor ja omanik Enn Veesalu
Leiutis kuulub kütte/jahutussüsteemide valdkonda ning on rakendatav soojuspumpade töö efektiivsemaks muutmisel. Taotletava leiutise eesmärgiks on soojuspumba efektiivsuse suurendamine maa seest saadud energia seadmesüsteemi juhtimise protsessis. Leiutise eesmärgi saavutamiseks paigaldatakse maa sisse soojuspumbaga ühendatav toru või õhukanal, mis on kaldu ja kallak on suunatud soojuspumbast allapoole kuni toru- või õhukanalipüstikuni. Maaaluse osa kalduolek tagab olukorra, kus püstiku kaudu toru- või õhukanalisse suubuv välisõhk hakkab maapinnas soojenema/jahenema ning sellest tulenevalt kallakut mööda soojuspumba suunas ülespoole/allapoole liikuma, tekitades konvektsiooni.
EE00715U1 Meditsiinitöötaja töökohal elektroonilise haigusloo haldamise süsteem
Autorid Ilmar Kerm, Kaupo Nava, Tõivo Leedjärv, Valentin Suhnjov, Aleksander Kormiltsen, Elli Kohv.
Omanik AS Lasnamäe Tervisekeskus
Meditsiinitöötaja töökohal haigusloo haldamise elektrooniline süsteem, milles on arvutivõrguga ühendatud informatsiooni sisestamise seade, informatsiooni kuvamise seade ning mäluseade ning milles süsteemi käivitamisel on informatsiooni kuvamise seadmel kuvatud esimene infoleht, millel on esitatud kriitiline baasinformatsioon kliendi kohta ja millel on lingid alaminfolehtedele, millel sisaldub täiendav informatsioon kliendiga seotud külastuste, haigusjuhtude jms kohta.
Kuid lisaks Eestis kasulike mudelitena registreeritud leiutistele on eestlaste poolt või eestlaste osalusel või Eestis asukohta omavatel isikutel kaitstud või kaitsmisel olevaid leiutisi avaldatud ka mujal maailmas. Jaanuari kuu jooksul tänase seisuga on avaldatud neli leiutist.
Euroopa patenditaotlus EP1880696A2: Toe separator for sports shoes
Autor ja omanik Vladlen Zitin
Sama leiutis on publitseeritud veel ka Ameerika Ühendriikide patenditaotlusena US2008005932 Sporty, positionable, strength combining toe separator
Athletic positioning force unifying separator for toes comprises a case (1) made from bending material, comprising reinforcements (3) of predetermined stiffness, depending the aim of the product, or does not include reinforcements. Separator has clearances of suitable form, so that the toe is surrounded by the partition walls, and suitable outer form for a footwear. In the manufacture of the case can be used pattern casting (synthetics, rubber etc.).
Autorite Anzelika Liik ja Anna Kazantrseva (ettevõttest OÜ Protobios) poolt on avaldatud rahvusvaheline patenditaotlus WO08008923A2 COMPOSITIONS AND METHODS FOR TARGETING CANCER-SPECIFIC TRANSCRIPTION COMPLEXES
Patenditaotluse omanikuks on märgitud Ameerika Ühendriikide ettevõte Oncotx Inc.
The invention provides molecules that target cancer-specific transcription complexes (CSTC)1 compositions and kits comprising CSTC-targeting molecules, and methods of using CSTC- targeting molecules for the treatment, detection and monitoring of cancer.
Ettevõttest Skype Limited koostöös Suurbritannia leiutajatega Dan Houghton, Antonio Varanda, Mike Bartlett on Eesti leiutajad Tiago Loureiro ja Mikale Suvi poolt avaldatud Ameerika Ühendriikide patenditaotlus US2008010347A1 Group communication system and method
A method is described for providing voice conferencing between a plurality of users over a communications network, the plurality of users comprising a host user and a plurality of participant users. The method comprises the host user initiating a voice conference using a host user terminal connected to the communications network. The plurality of users join the voice conference.
Koostöös Jaapani ettevõttega Linuxprobe Co on Eesti ettevõtte Guardtime AS leiutajate Märt Saarepera ja Ahto Buldas poolt avaldatud Saksamaal jõustatud Euroopa Patent DE602004010300C0 SYSTEM UND VERFAHREN ZUR ERZEUGUNG EINES DIGITALEN ZERTIFIKATS
(SYSTEM AND METHOD FOR GENERATING A DIGITAL CERTIFICATE)
A system and method for generating a digital certificate is provided wherein a new digital record is received and is assigned a sequence value. A first composite digital value is generated by applying a first deterministic function to the digital records stored in a repository. The sequence value and first composite digital value are included in a first certificate.
Siinjuures teeb nimetatud patenditaotluse huvitavaks asjaolu, et leiutise patendiperekonda kuuluv rahvusvaheline patenditaotlus oleks justnagu esitatud Eesti ettevõtte Guardtime AS poolt, kuid õige pea on patendidokumentides taotlejaks juba märgitud Jaapani ettevõte.
Oht Hiinast / Danger from China jaanuar 30, 2008
Posted by Mikk Putk in All Posts in English, Patendid, Patents, Statistika.Tags: encouraging invention, patent applications, promoting technical innovation, Statistics
add a comment
Veel rekorditest rääkides, siis eelmine aasta oli ka Hiinas äärmiselt patenditaotluste rohke. Näha on, et trend järsu patenteerimisaktiivsuse tõusu suunas on kogu maailmas. Eriti aga Hiinas – kohalike siseriiklikke taotlusi oli 25% rohkem kui 2006. aastal ning rahvusvahelisi patenditaotlusi (PCT applications) koguni 38% rohkem.
WINDOWS OF CHINA:
China sees sharp increase in domestic patent applicationsChina received more than 153,000 domestic invention patent applications in 2007, up 25 percent over 2006, a top Chinese official of intellectual property rights.
Foreign invention patent applications reached 92,000 in 2007, up 4.5 percent over the previous year.
PCT applications in China also increased to 5,401 in 2007, up 38 percent year-on-year, according to Tian.
“It shows that the patent mechanism is playing a positive role in encouraging invention and promoting technical innovation in China, and the Chinese people’s awareness of patent protection has been enhanced,” Tian said.
http://news.xinhuanet.com/english/2008-01/29/content_7522465.htm
Patendiamet peab seminari Viljandis jaanuar 28, 2008
Posted by Mikk Putk in IO õpe, IO üritused, Info, Intellektuaalomand.Tags: intellektuaalomandi kaitse, koolitus, patendiaemt, seminar, väikeettevõtja, viljandimaa arenduskeskus
add a comment
Patendiametil järjekrode seminar leiutajatele, ettevõtjatele ja teistele tulemas. Ja mis eriti positiivne, siis seekord Viljandimaal. Loodetavasti tekib võimalus ka teiste maakondade ettevõtlikel inimestel sellisest infopäevast osa saada.
Kolmapäeval, 13. veebruar 2008 toimub Viljandimaa Arenduskeskuse ja Patendiameti koostöös tasuta seminar väikeettevõtjatele „Milliseid eeliseid annab intellektuaalomandi kaitse?“
Seminarile on oodatud väikese ja keskmise suurusega ettevõtete esindajad ning FIEd ning ka oma äri alles alustavad ettevõtjad, kes vajavad põhiteadmisi intellektuaalomandi õiguskaitse vallas (patendid, kasulikud mudelid, kaubamärgid, tööstusdisainilahendused). Samuti käsitöölised ja teised teemast huvitatud inimesed.
KAVA
10.30 – 11.30 Leiutistest. Miks on vaja kaitsta leiutist ja millist kaitset saab taotleda leiutisele. Millistele kriteeriumitele peab vastama leiutis, mida on võimalik kaitsta. Patendi ja kasuliku mudeli erinevused.Elle Mardo, Patendiosakond, osakonna juhataja
11.30 – 12.30 Tööstusdisainilahendustest. Kuidas kaitsta oma toote väliskujundust.
Kati Vinter, Esimene rahvusvaheliste kaubamärkide ekspertiisi talitus vanemekspert
12.30 – 12.55 Kohvipaus12.55 – 13.55 Kaubamärkidest. Mis on kaubamärk ja kuidas seda kaitsta, kuidas valida kaubamärki, mille kasutamise ja registreerimisega ei teki hiljem probleeme.
Karol Rummi, Esimene rahvusvaheliste kaubamärkide ekspertiisi talitus, talituse juhataja.
13.55 – 14.25 Kohaliku ettevõtja kogemustest leiutise/ kaubamärgi kaitsmisel.
Palume registreerida hiljemalt 11. veebruariks margot@viljandimaa.ee või 4330 593.
Eesti biotehnoloogia strateegia 2008 – 2013 jaanuar 27, 2008
Posted by Mikk Putk in Eesti leiutised, Intellektuaalomand, Patendid, Statistika.Tags: biotehnoloogia, eesti, intellektuaalne omand, Leiutised, litsentsid, Patendid, strateegia
add a comment
Reedel 25. jaanuaril tutvustas Eesti Biotehnoloogia Liit Eesti biotehnoloogia strateegiat 2008 – 2013. Strateegiaga tutvuda saab siin: http://www.biotech.ee/data/doc//Eesti_biotehnoloogia_strateegia_2008_-_2013.f.v..pdf
Järgnevalt toon strateegiast mõned huvitavamad väljavõtted, mis puudutavat intellektuaalset omandit.
Teaduse kvaliteet
Teadus- ja arendustöö taset akadeemilistes institutsioonides näitab publitseeritud teadusartiklite arv ja tsiteeritavus, patendiga või muul moel kaitstud leiutiste arv, edukus teadusgrantide taotlemisel ning kaitstud teaduskraadide hulk.
Teadus- ja arendustöö taset ettevõtetes näitab patentide või muude instrumentidega kaitstud leiutiste arv ja edukus T&A grantide taotlemisel ning edukus riskikapitali kaasamisel (Clarysse, Degroof, Heirman, 2003).
Teadus- ja arendustöö taseme hindamisel lisaks patendipublikatsioonide arvu arvestamisele tuleb kindlasti arvestada ka patendipublikatsioonide tsiteeritavust. Igas patenditaotluses tuleb kirjeldada ka teadaolevaid lähimaid lahendusi. Ühe patendidokumendi suur tsiteeringute arv erinevates patendidokumentides viitab selles patendidokumendis kirjeldatud lahenduse olulisusele.
Ettevõtete patendiportfellides on ligikaudu 40 erineva patendiperekonna patenditaotlused ja patendid. Enne 2005. a asutatud T&A ettevõtetest on
patendiportfell olemas 50 % , viimase kahe aasta jooksul asutatud firmade hulgas on patendiportfell 90 % ettevõtetest.
Tundub miskipärast kahtlane see 40 erinevat patendiperekonda. Kuid mine tea, ehk on ka. Tuleb kontrollida. Iseasi muidugi ka kas, kui palju ja milliseid litsentse on ettevõtetel sisse ostetud ning palju neist litsentse patenteeritud lahendustele.
Eesti firmade ärimudelis on rõhuasetus teenuse osutamisel. Eesti firmadel puudub võimalus riskikapitali kaasamiseks ja seetõttu teenitakse ka teadus- ja arendustegevuse jaoks vajalikud vahendid teenuste ja kaupade müügiga. Seevastu Euroopa ja USA biotehnoloogia ettevõtete strateegiad on üles ehitatud tugeva intellektuaal- ja tööstusomandi portfelli loomisele ning teenuseid pakkuvate firmade osakaal on väike.
Ettevõtete teadustegevuse tulemuslikkuse hindamiseks ei sobi ainult akadeemilises sektoris kasutatavad kriteeriumid, milleks on eeskätt avaldatud teadusartiklite ja tsiteeringute arv. Sageli ei saa ettevõtted teadusartikleid üldse avaldada, sest see takistaks oluliselt nende intellektuaal- ja tööstusomandi kaitsmist ning seetõttu on publitseerimine ettevõtete jaoks eeskätt turundusmeede.
Ettevõtte teadustegevuse edukust saab hinnata võetud patentide ja teiste intellektuaalomandi kaitset pakkuvate instrumentide hulga ning müüdud litsentside järgi, innovaatiliste toodete ja teenuse müügi järgi ja ka edukuse järgi rakendusuuringuteks pakutavate teadustoetuste taotlemisel nii Euroopa Komisjoni raamprogrammidest kui EAS-lt ja mujalt.
Ilmselt on siiski mõeldud patentide taotlemist või saadud patentide hulka kuna patenti päris lihtsalt võtta ei saa – patenditaotlus läbib ekspertiisi, mille järel patendiameti ekspert teeb otsuse, kas anda patent välja või mitte.
Kui Fraunhofer ISI poolt 2002. a teostatud Eesti biotehnoloogiasektori uuringus toodi välja Eesti erakordselt madal intellektuaalomandi loomise ja kaitsmise võimekus, siis pärast Eesti liitumist EPO-ga (Euroopa Patendiorganisatsioon) 1. juulil 2002. a. ja seoses biotehnoloogiaettevõtete loomisega on nii patenteerimine kui patentide kommertsialiseerimine oluliselt suurenenud.
Päris huvitav oleks teada, mis seos on Eesti biotehnoloogia sektori intellektuaalomandi loomise, kaitsmise ja kommertsialiseerimise suurenemisel ja Eesti liitumisel Euroopa Patendikonventsiooniga.
Nii on Tartu Ülikool biotehnoloogia valdkonnas kaitsnud patenditaotlustega 14 leiutist, kusjuures aastatel 2005-2007 on kaitstud 9 leiutist. Tartu Ülikoolile on välja antud (2007. a. novembrikuu seisuga) 3 leiutise kaitseks 3 Eesti ja 21 välisriikide patenti, kommertskasutusse on jõudnud probiootilist laktobatsillitüve ME-3 kaitsvad patendid. Eesti patendiameti andmeil on näiteks Eesti Maaülikool esitanud samal ajal taotluse 2 ja KBFI 3 Eesti patendi saamiseks.
Strateegias on kavalalt toodud patenditaotluste ja patentide arvud. Kuid pole välja toodud, kui palju ERINEVAID leiutisi on kaitstud. 21 välisriikide patenti võib ju tunduda päris hea number, kuid kui näiteks ühele leiutisele kuulub patent kümnekonnas riigis, siis kas seda on antud strateegias arvestatud, ei tea.
Biotehnoloogiaettevõtted mitte üksnes ei patenteeri rohkem kui akadeemilised uurimisasutused (vastavalt 35 ja 24 kaitstud leiutist), vaid erinevad on ka patendistrateegiad ja leiutiste kommertsialiseerimise teed ning võimekus. Kui teadusasutused püüavad leiutisi kaitsta eeskätt Eesti patentidega, siis ettevõtted taotlevad oma tehnoloogiate ja toodete kaitseks eeskätt rahvusvahelisi patente. Kui teadusasutused suudavad kommertsialiseerida vaid üksikuid leiutisi, siis biotehnoloogia ettevõtete strateegia ning tegevus on suunatud just leiutiste kommertsialiseerimisele. Kommertsedu tagatakse kas oma toote ja teenuse kaitsmisega konkurentide eest või litsentside müügiga.
Ei ole olemas sellist asja nagu “rahvusvaheline patent”. Võib jällegi oletada, mida strateegia koostajad on siin mõelnud – kas “ettevõtted esitavad oma tehnoloogiate ja toodete kaitseks rahvusvahelisi patenditaotlusi” või “ettevõtted taotlevad oma tehnoloogiate ja toodete kaitseks patente välisriikides”.
Olemuselt ja strateegiliselt täiesti erinevad lähenemised oma lahenduste kaitseks.
Vaatamata leiutustegevuse aktiveerumisele viimastel aastatel on vahe arenenud riikidega ikka veel suur – Eesti biotehnoloogias kaitstakse ühe inimese kohta 5 korda vähem leiutisi kui Euroopa Liidu liikmesriikides keskmiselt ja 10 korda vähem kui USA-s. Kui võrrelda Eesti edukust teadusuuringute rahastamisel ja intellektuaalomandi kaitsmisel näiteks Medicon Valley tulemustega (rootslased ja taanlased on EL-i ühed edukamad leiutajad biotehnoloogia valdkonnas), siis ilmneb, et kuigi Eestis T&A investeeringud on 46 korda väiksemad kui rootslastel, on patente üksnes 15 korda vähem. Seega, Eestis on patentide “hind” madalam kui Rootsis (sarnasele tendentsile on mitmes uuringus viidatud ka teadusartiklite avaldamise puhul).
Aga milline on selle sama Medicon Valley’ga võrreldes suhe näiteks kommertsialiseerimise tulu keskmiselt ühe patendi kohta?
Tabelis 3. on toodud patentide ja patenditaotluste arv Eesti biotehnoloogiasektoris aastatel 2001 – 2007 akadeemias ja ettevõtetes. Numbrid vastavalt Eesti patendite ja taotluste puhul 18 ning 6. Välja on toodud numbrid ka rahvusvaheliste patentide ja taotluse kohta, mis on 6 ja 36.
Segane värk nende patentide ja taotlustega, mida koostajad kokku lugenud on. Strateegia lisana loetelu patendidokumentidest oleks andnud kindlasti selles osas selgema pildi.
Probleemid
1. Puudu on ärilise kogemusega inimestest. Ülikooli lõpetanud biotehnoloogid võiksid enam omada täiendavaid teadmisi nt. raamatupidamises, turunduses, projektijuhtimises, intellektuaalomandiga seotud küsimustes, kvaliteedijuhtimises. Biotehnoloogia sektori ettevõtted vajavad juhtideks inimesi, kellel oleks baasharidus loodusteadustes ja lisakoolitus ärijuhtimises (või vastupidi).
Nimetatud probleeme esineb ilmselt mitte ainult biotehnoloogia sektoris. Probleemidele seoses intellektuaalomandi valdkonnaga viitab ka antud strateegias pealiskaudne intellektuaalomandi valdkonna käsitlus.
Eestis on puhtaid riskikapitali poolt või äriinglitest omanike poolt finantseeritavaid firmasid 3, milledel puudub müügitulu ja mis “põletavad raha” üksnes intellektuaalomandi loomiseks loodetava tulevikutulu saamise nimel.
Intellektuaalomandi kaitsmise parem reguleerimine ning ka vastavate toetusmeetmete vähesus on biotehnoloogia arengut pidurdav asjaolu enamikes käsitletud riikides.
Oluline tähelepanek ja edu saavutamiseks vajalik ka Eestis kindlasti intellektuaalomandi valdkonda puudutavate küsimustega tegeleda.
EPL Online: Eesti ülikoolide leiutised taotlevad rekordarvu patente jaanuar 21, 2008
Posted by Mikk Putk in Eesti leiutised.Tags: Leiutised, Patendid, tallinna tehnikaülikool, tartu ülikool, Tööstusomand
2 comments
Nagu viimaste aastate alguses kombeks, nii käib patenditeema ka sel aastal vähmalt korra ajakirjandusest läbi. Sedapuhku on Mirko Ojakivi kirjutanud TÜ ja TTÜ patenditaotluste esitamise aktiivsuse tõusust.
Vahel aga on huvitavam, kui artikkel ise, artikli kommentaare lugeda. Mõni lahmib süvenemata, mõni on ka ajakirjaniku möödapanekuid märganud.
Näiteks kommenteerib kasutaja erxx77:
Lisaks veel, et sellist asja, nagu kõrgeima väärtusega rahvusvahelist patenti pole olemas. On olemas rahvusvaheline patenditaotlus, kuid …
Huvitav oleks teada, kui palju selliste online-artiklite loetavus on. Kuigi kirjutamismaterjali oleks meeletult, jäävad intellektuaalomandi teemalised nupukesed üldjuhul üpris pealiskaudseks.
Artiklit kommenteerib ka üks loo asjaosalistest Erik Puura:
Rääkisin ajakirjanikule pisut teistsugust juttu, siin minu vaade patentide suhtes.
http://erikpuura.wordpress.com/2008/01/21/ulikoolid-ja-patendid-mida-ma-raakisin-ajakirjanikule/
Tuleb välja, et räägiti hoopis patenteerimise eesmärkidest ja strateegiatest. Igatahes head selgitused. 
Nõustuda võib ka väitega, et Eestis napib tehnoloogilise arendustegevuse teemalisi kirjutisi. Paraku on aga ajakirjanikul aega ja leheruumi nimetatud teemasse süvenemiseks liialt vähe.
Erik Puura lõpetab:
Ikka ainult patendid ja nende arv, nagu see midagi tähendaks…
Ütleks, et nii ja naa. Sõltub, millisena riigina Eesti ennast näidata tahab. Selge see, et patenteerida vaid patenteerimise pärast ja suuremaid taotluste arve taga ajada pole päris ka mõtet, kui juba olemasolevate väheste lahenduste kommertsialiseerimisega probleeme on.
Teisalt aga ilmub varsti ridamisi erinevaid iga-aastaseid innovatsiooniedetabeleid, kus ka patenditaotluste ja saadud patentide arvude järgi riikide pingeread koostatud. Ja hoolimata sellest, et eelmisel aastat Eestlaste poolt võrreldes varasemate aastatega rekordarv patenditaotlusi esitati ja hoolimata sellest, et meil püütakse tehnoloogiapõhise majanduse poole, siis nende näitajate põhjal jääme ikka muu maailma silmis tehnoloogiliselt vähe-arenenud riigiks.
Aga, et mitte nii kurbades toonides lõpetada, siis lisan siia ka paar viidet, et tegelikult meil tehnoloogiline arendustegevus täitsa olemas ja kogub vaikselt hoogu.
TÜ tööstusomandi portfell: http://www.tuit.ut.ee/128107
TTÜ Tööstusomandi portfell: http://tehnoloogia.ttu.ee/?id=11077
Iga asi võtab aega.
Amazon jaanuar 18, 2008
Posted by Mikk Putk in All Posts in English, IO kirjandus, IP Literature, Intellectual Property, Intellektuaalomand.add a comment
Lisasin külgribale uue RSS voo – intellektuaalomandi alased raamatud Amazonis ja mõned Amazoni otsingutulemused.
Scroll down and you will find some new features on sidebar – new IP books as Amazon RSS feed and some search results from Amazon.
Tööstusomandi objektidele õiguskaitse taotlemise toetuse taotlemine jaanuar 17, 2008
Posted by Mikk Putk in Intellektuaalomand, Patendid, Toetused, Tööstusdisain, Tööstusomand.add a comment
Tallinna Ettevõtlusamet kuulutab välja
KONKURSI PATENDITOETUSE TAOTLUSTE ESITAMISEKS
Taotlemise kord ning taotlusvormid on kättesaadaval Tallinna Ettevõtlusameti ettevõtja infopunktis aadressil Vabaduse väljak 7, I korruse teenindusbüroos
ning Tallinna kodulehel www.ettevotja.tallinn.ee
Patenditoetuse taotluste esitamise tähtajad on
29. veebruar 2008 kell 14.00
25. aprill 2008 kell 14.00
22. august 2008 kell 14.00Taotlused palume esitada vastavalt korrale ettevõtja infopunkti.
NB! INFOPÄEV Tallinna toetusmeetmete taotlejatele toimub 12. veebruaril 2008 kell 15-17 Hotell Dzingel konverentsikeskuses (Männiku tee 89, Tallinn)
Infopäev on tasuta
Osalemiseks palume täita registreerimisvorm ettevõtja infopunktis või Internetis aadressil www.tallinn.ee/koolitus
Tallinna Ettevõtlusameti ettevõtja infopunkt
Vabaduse väljak 7, Tallinn
Tel 640 4219
Ühtlasi juhiks siinkohal ka tähelepanu, et tegemist EI OLE ainult nn patenditoetusega. Toetust saab taotleda ka tööstusdisaini lahenduse ja mikrolülituse topoloogia registreerimiseks.
Täpsem info: http://www.tallinn.ee/est/g3689/
2007’s Top U.S. Patent Assignees jaanuar 15, 2008
Posted by Mikk Putk in All Posts in English, Patendid, Patents, Statistika.Tags: 2007, Patendid, Patents, statistica
add a comment
A list of 2007’s Top 35 performers as compiled by IFI follows:
Rank Company Name 2007 Patents
1 INTERNATIONAL BUSINESS MACHINES CORP 3148
2 SAMSUNG ELECTRONICS CO LTD KR 2725
3 CANON K K JP 1987
4 MATSUSHITA ELECTRIC INDUSTRIAL CO LTD JP 1941
5 INTEL CORP 1865
6 MICROSOFT CORP 1637
7 TOSHIBA CORP JP 1549
8 SONY CORP JP 1481
9 MICRON TECHNOLOGY INC 1476
10 HEWLETT-PACKARD DEVELOPMENT CO L P 1470**
11 HITACHI LTD JP 1397
12 FUJITSU LTD JP 1315
13 SEIKO EPSON CORP JP 1208
14 GENERAL ELECTRIC CO 914
15 INFINEON TECHNOLOGIES AG DE 856
16 DENSO CORP JP 803
17 TEXAS INSTRUMENTS INC 752
18 RICOH CO LTD JP 728
19 HONDA MOTOR CO LTD JP 719
20 SIEMENS AG DE 700
21 LG ELECTRONICS INC KR 684
22 NOKIA AB OY FI 682
23 SHARP K K JP 667
24 FUJIFILM CORP JP 662
25 NEC CORP JP 617
26 SUN MICROSYSTEMS INC 610
27 CISCO TECHNOLOGY INC 582
28 BOSCH, ROBERT GMBH DE 569
29 KONINKLIJKE PHILIPS ELECTRONICS N V NL 560
30 HONEYWELL INTERNATIONAL INC 539
31 BROADCOM CORP 533
SILVERBROOK RESEARCH PTY LTD AU 533
33 XEROX CORP 517
RENESAS TECHNOLOGY CORP JP 517
35 EASTMAN KODAK CO 493Source: IFI Patent Intelligence Announces 2007’s Top U.S. Patent Assignees
Eco-Patent Commons jaanuar 15, 2008
Posted by Mikk Putk in All Posts in English, Innovation, Innovatsioon, Patendid, Patents.Tags: Patents, Technology, patent, sony, nokia, ibm, pitney bowes, eco-patent-commons, green patents, rohelised tehnoloogiad
add a comment
Juhtivad tehnoloogiaettevõtted IBM, Nokia, Pitney Bowes ja Sony on loonud ühenduse Eco-Patent Commons, mille liikmed annavad oma keskkonnasõbralikud patenteeritud tehnoloogiad ühiskonnale vabaks kasutamiseks.
Leading members of the corporate community have come together in a first-of-its-kind effort to help the environment, unleashing dozens of innovative, environmentally responsible patents to the public domain.
Availability of these patents will encourage researchers, entrepreneurs and companies of all sizes in any industry to create, apply and further develop their consumer or industrial products, processes and services in a way that will help to protect and respect the environment.
***
Examples of the environmental benefits expected for pledged patents include:
* Energy conservation or improved energy or fuel efficiency
* Pollution prevention (source reduction, waste reduction)
* Use of environmentally preferable materials or substances
* Water or materials use reduction
* Increased recycling opportunity.Source: Corporations Go Public with Eco-Friendly Patents
Access to the full list of patents that have been pledged to date.
Vaata ka vabaks kasutamiseks lubatud patenteeritud tehnoloogiate nimekira: keskkonnasõbralikud patendid.
Mikk Putk
Liina Lintrop