EPL Online: Eesti ülikoolide leiutised taotlevad rekordarvu patente jaanuar 21, 2008
Posted by Mikk Putk in Eesti leiutised.Tags: Leiutised, Patendid, tallinna tehnikaülikool, tartu ülikool, Tööstusomand
trackback
Nagu viimaste aastate alguses kombeks, nii käib patenditeema ka sel aastal vähmalt korra ajakirjandusest läbi. Sedapuhku on Mirko Ojakivi kirjutanud TÜ ja TTÜ patenditaotluste esitamise aktiivsuse tõusust.
Vahel aga on huvitavam, kui artikkel ise, artikli kommentaare lugeda. Mõni lahmib süvenemata, mõni on ka ajakirjaniku möödapanekuid märganud.
Näiteks kommenteerib kasutaja erxx77:
Lisaks veel, et sellist asja, nagu kõrgeima väärtusega rahvusvahelist patenti pole olemas. On olemas rahvusvaheline patenditaotlus, kuid …
Huvitav oleks teada, kui palju selliste online-artiklite loetavus on. Kuigi kirjutamismaterjali oleks meeletult, jäävad intellektuaalomandi teemalised nupukesed üldjuhul üpris pealiskaudseks.
Artiklit kommenteerib ka üks loo asjaosalistest Erik Puura:
Rääkisin ajakirjanikule pisut teistsugust juttu, siin minu vaade patentide suhtes.
http://erikpuura.wordpress.com/2008/01/21/ulikoolid-ja-patendid-mida-ma-raakisin-ajakirjanikule/
Tuleb välja, et räägiti hoopis patenteerimise eesmärkidest ja strateegiatest. Igatahes head selgitused.
Nõustuda võib ka väitega, et Eestis napib tehnoloogilise arendustegevuse teemalisi kirjutisi. Paraku on aga ajakirjanikul aega ja leheruumi nimetatud teemasse süvenemiseks liialt vähe.
Erik Puura lõpetab:
Ikka ainult patendid ja nende arv, nagu see midagi tähendaks…
Ütleks, et nii ja naa. Sõltub, millisena riigina Eesti ennast näidata tahab. Selge see, et patenteerida vaid patenteerimise pärast ja suuremaid taotluste arve taga ajada pole päris ka mõtet, kui juba olemasolevate väheste lahenduste kommertsialiseerimisega probleeme on.
Teisalt aga ilmub varsti ridamisi erinevaid iga-aastaseid innovatsiooniedetabeleid, kus ka patenditaotluste ja saadud patentide arvude järgi riikide pingeread koostatud. Ja hoolimata sellest, et eelmisel aastat Eestlaste poolt võrreldes varasemate aastatega rekordarv patenditaotlusi esitati ja hoolimata sellest, et meil püütakse tehnoloogiapõhise majanduse poole, siis nende näitajate põhjal jääme ikka muu maailma silmis tehnoloogiliselt vähe-arenenud riigiks.
Aga, et mitte nii kurbades toonides lõpetada, siis lisan siia ka paar viidet, et tegelikult meil tehnoloogiline arendustegevus täitsa olemas ja kogub vaikselt hoogu.
TÜ tööstusomandi portfell: http://www.tuit.ut.ee/128107
TTÜ Tööstusomandi portfell: http://tehnoloogia.ttu.ee/?id=11077
Iga asi võtab aega.


Mina kuulun sellesse seltskonda, kes ei tahaks näha seost “patent=innovatsioon” või et registreeritud patentide hulgast saaks teha mingeid järeldusi sellisele tagasihoidlikule piirkonnale nagu Eesti.
Ma arvan, et tehnoloogiapõhine majandus on meil täitsa olemas ja poliitikute retoorika näib pigem olevat suunatud teadmsitepõhisele majandusele. Patendid moodustavad sellest ühe väikese osa, mis Eesti suuruse väikeriigi jaoks ei hakka kunagi mängima olulist rolli.
Lõppu väike uurimus patentide rollist ja mõjust innovatsioonile:
http://papers.nber.org/papers/w9909
Seda küll jah, et võrdusmärki nende kahe mõiste vahele ei saa panna. Kuid kas ja millist rolli patendid väikeriigi majanduses mängivad, on muidugi vaieldav.
Näiteks paljud Eesti tippteadlased teevad koostööd välisettevõtetega või -ülikoolidega. Samas väljaõppe on nad saanud Eestis ja võimalik, et ka suure osa tööst on nad teinud Eestis. Patendi taotlemise ja hiljem jõushoidmise kulud katbv välispartner ja õigused nende töö tulemustele ning nendest tulemustest kasu saada, lähevad sellele välisettevõttele. Kogu oskusteave ja kommertsialiseerimisest saadav tulu läheb Eestist välja kellegi teise omandusse.
Samas vastupidise näitena võiks tuua, et üha enam välisettevõtteid on hakanud oma Euroopa Patente ka Eestis jõustama. Miks nad seda teevad? Ilmselt nad näevad siin, mingisugust turgu, tootmise võimalusi või võimalikke konkurente ja püüavad nende tegevust takistada. Ühest küljest Eestis kaitsmisega takistatakse Eesti ettevõtete tegevust, samas oma tehniliste uuenduste kaitsmisega Eestis tuuakse siia uut oskusteavet jm-d.