INTERPOL media release: Intellectual Property crime database Veebruar 28, 2008
Posted by Mikk Putk in All Posts in English, Copyright, IO tugistruktuurid, IP Organizations, Intellectual Property, creativity.Tags: counterfeit, creativity, Innovation, intellectual property crime, interpol, ip database
add a comment
INTERPOL launches Intellectual Property crime database
The database will be a unique central point for private industry worldwide to provide information on IP crime. One of its key functions will be to maintain reliable data on the scale of counterfeiting and piracy to determine more clearly the nature of crimes against brand and copyright integrity. INTERPOL’s specialist units at its headquarters in Lyon, France, will analyze data to seek possible links between IP crimes across different industry sectors, facilitate criminal investigations and develop strategic IP crime reports.
http://www.interpol.int/Public/ICPO/PressReleases/PR2008/PR200806.asp
The INTERPOL Database on International Intellectual Property (DIIP) Crime is an autonomous iBase database containing information about transnational and organized intellectual property (IP) crimes.
It has been specifically developed to be a depository for private sector industry information about transnational and organized IP crime. The Database on International Intellectual Property (DIIP) Crime neither competes with established public sector IP crime databases nor duplicates existing IP crime data collection mechanisms.
Read more: IP Crime Database (DIIP)
Blogged with Flock
Tags: interpol, intellectual property crime, ip database, counterfeit, innovation, creativity
WIPO Magazine Issue 1/2008 (January-February) Veebruar 26, 2008
Posted by Mikk Putk in All Posts in English, IP Literature, Info.Tags: clean energy, climatechanges, fashion design, green age, hague system, managing ip
add a comment
[Download in PDF format]
- Climate Change –The Technology Challenge
- Towards a Green Stone Age?
- Patenting and Access to Clean Energy Technologies in Developing Countries
- In the Courts: Bridging Moral Rights and Public Utility
- The European Community Joins the Hague System
- Design law in the European fashion sector
- Sixty Years of Wham-O
- IP and Business: Managing IP as a Set of Business Assets
- IP Intrigue: From Patent Battle to Bestseller
- Welcome to the Public Domain
- WIPO High Level Forum for Least Developed Countries
- New Parties to WIPO Administered Treaties in 2007
- In the News
Blogged with Flock
Tags: climatechanges, green age, clean energy, hague system, fashion design, managing ip
Trademark factory Veebruar 25, 2008
Posted by Mikk Putk in All Posts in English, Kasulikud viited, Kaubamärgid, Trademarks, Useful links.Tags: Kaubamärgid, kaubamärk, trade mark, trademark
add a comment
Create trademarks online!
Norwegian patent agency PROTECTOR INTELLECTUAL PROPERTY CONSULTANTS AS has developed patent pending trademark creator:
How to use the Trademark Factory
1. Set prefix/suffix
2. Select lists
3. Generate a name
4. Keep the good ones
5. Edit manually & cut/paste
6. Enable/disable positions
7. Modify the lists
http://www.trademarkfactory.no/
Updates/Uuendused Veebruar 24, 2008
Posted by Mikk Putk in All Posts in English, IO kirjandus, IP Directory, IP Literature, Intellectual Property, Intellektuaalomand.Tags: foorum, forum, lõputöö
1 comment so far
IP Directory – IP Forums, Mailing-lists:
Intellectual Property Forum
Product Design Forums
Patent Lens Forum
INTELLECTUAL PROPERTY & INTERNET LAW
Translated version of China IPR forums
Relatip™ – forum for IP attorneys.
IP Forums
Career/Jobs in intellectual property:
Careers and Recruitment at WIPO
Intellectual Property Law Server – All Jobs
IPToday.com: New Job Opportunities
Jobs and vacancies at the European Patent Office
JobSearch Monster: patent jobs
Patently-O Job Board
USPTO Employment
SurfIP Global IP Job Postings: RSS Career Feeds; Global, Asia & Asia Pacific, European, North American Career Links
IO Eestis – intellektuaalomandi alased lõputööd:
Kartus, Raul, Rahvusvaheliste patendisüsteemide täiustamise probleeme globaliseeruvas maailma majanduses, Tallinna Tehnikaülikool, Majandusteaduskond, Avaliku sektori majanduse instituut, 2007, (magistritöö).
Õunapuu, Tanel, Tarkvara õiguskaitse, Õigusintsituut, 2001, (bakalaureusetöö).
Koolberg, Kaialiisa, Autoriõigus Eesti Vabariigis. Areng, tänapäev, perspektiivid, Akadeemia Nord, 2001, (bakalaureusetöö).
Kosk, Eero, Piraat- ja võltsitud kauba käibe tõkestamise avalikud-õiguslikud võimalused, Akadeemia Nord, 2001, (bakalaureusetöö).
Lepp, Mari-Eva, Autorite õiguste kaitse problemaatika infoühiskonnas, Akadeemia Nord, 2002, (bakalaureusetöö).
Pukk, Helge, Kujutava kunstiga seotud küsimusi autoriõiguses, Akadeemia Nord, 2003, (bakalaureusetöö).
Mäeots, Piret, Töökohustuste täitmise korras loodud arvutiprogrammi autoriõigustest, Akadeemia Nord, 2005,(bakalaureusetöö).
IO Eestis – Intellektuaalomandi alased vaidlused ning lahendused:
Tööstusomandi apellatsioonikomisjoni otsused
Intellektuaalse omandi alaste kohtulahendite andmebaas
Eesti leiutised veebruaris Veebruar 24, 2008
Posted by Mikk Putk in Eesti leiutised, Patendid.Tags: Eesti leiutised, eestlaste leiutised, estonian inventions
2 comments
Jätkates tutvustamisega, mida eestlased leiutavad vaatame seekord kõigepealt, mida eestlaste poolt mujal maailmas avaldatud.
Seejärel mida uut ilmus veebruari Patendilehes.
Tart Ülikooli teadlaste Asko Uri, Eki Enkvist, Indrek Viil, Darja Lavõgina, Gerda-Johanna Raidaru, Kaido Viht on välja töötanud lahenduse “BISUBSTRATE FLUORESCENT PROBE BINDING TO PROTEIN KINASES”, mis on avaldatud rahvusvahelise patenditaotlusena WO08019696A2
This invention relates to fluorescent probes for identification of compounds binding to protein kinases, for measurement of the affinity of inhibitors of protein kinases, and determination of the active concentration of protein kinases binding to the probe. Bisubstrate-analog character of the probe enables the simultaneous evaluation of inhibitors targeted to both ATP binding site and substrate protein/peptide binding domain of the kinase. High affinity of the probe (Kd = 1.0 nM towards cAMP-dependent protein kinase) affords the application of the enzymes at low concentration which leads to the substantial decrease of the consumption of the kinase.
SKYPE leiutajate Indrek Mandre ja Teet Kõnnussaare lahendus “Synchronising contacts” on avaldatud Ameerika Ühendriikide patenditaotluses US20080046478A1 ja Suurbritannia patenditaotluses GB2440592A.
A method of synchronising the contact information of a group of users of a telephony system between the group of users over a communications network is provided. Each user of the group of users has a user terminal connected to the communications network and executes a client, the client comprising a contact information list. A first user belonging to the group of users selects the contact information of other users in the group from the contact information list and chooses to synchronise the contact information. An invitation message is transmitted from the client executed on the user terminal of the first user to the client executed on the user terminal of each of the other users in the group, the invitation message including an invitee list of users belonging to the group. The invitation message is received at the client of each of the other users in the group. At least one of the other users in the group accepts the invitation message, the step of accepting comprising generating an acceptance message, the acceptance message giving authorisation to the group of users to contact the at least one other user, broadcasting the acceptance message to the group of users and adding the invitee list to the contact information list of the at least one user.
Urmas Tangsoo ja ettevõtt MIROVAR OÜ lahendus “Verfahren und Vorrichtung zum Verwalten eines Objekts sowie Teilen davon”
(eesti keeles “Meetod ja seade objekti ja selle osade haldamiseks”, vt ka patendiperekonda kuuluvat eesti patenditaotlust EE200500019A1)
on avaldatud Saksamaal kottogeeritud Euroopa Patendi jõustamisena: DE112006000806T
The invention provides a method and device for connecting of electrical and electronic devices into integrated network. Device comprises monofunctional computer, i.e. programmable controller and actuator controller. The device comprises two information channels or networks. Via the inner network takes place the exchange of information between the programmable controller and the actuator controller. Inner network can be: alternate current electricity network, separate low voltage cable network, radio communication network. Public internet, via which are changed system parameters of the programmable controller via WEB interface and secured information on the object for the system operator. Via the internet into the programmable controller are downloaded software updates from the software service server of the operator and software modules of the new applications of the controller of the effective device. Updating of the nodes and controlling means of the device are done in real-time.
Samuti on Euroopa Patent (EP1682008B1) jõustatud Saksamaal Tartu Ülikooli teadlastel Vladimir Andrianovil, Aleks Lenzneril ja Tiit Havikol lahenduse DE602004006774T2: FIXATOR ZUR REPARATUR VON RÖHRENKNOCHENFRAKTUREN (Fiksaator murtud pikkade toruluude fragmentide ühendamiseks kombineeritud metallosteosünteesi teel, EE004899B1)
A fixator (1)and method is disclosed for the healing of bone fractures. The device combines principles of extramedullary and intramedullary osteosynthesis for diaphysial fracture repair of long tubular bones.
Eestis registreeritud ettevõtte FORS MW AS Rootsi päritolu leiutaja Goete Haakanssonil on avaldatud Euroopa Patenditaotlus EP1885568A1: ADJUSTABLE WHEEL SUSPENSION FOR UTILITY VEHICLES
Adjustable wheel suspension for a utility vehicle with two wheels located on the same side of the vehicle (1 ), suspended on a vehicle frame (3). The wheels are mounted on separate supporting arms (14, 15) in such a way that they can rotate on separate wheel axles (18, 19) and can assume different height positions in relation to each other. The wheel suspension has a suspension part (13) arranged on the frame (3) on each side, mounted on a pivot axle (12) in such a way that it can pivot. This is mounted on the supporting arms (14, 15), in such a way that it can pivot, at a distance from the bearing axle (18, 19) of the respective wheel.
OÜ TERVISLIKU PIIMA BIOTEHNOLOOGIATE ARENDUSKESKUSe (BIO-COMPETENCE CENTRE OF HEALTHY DAIRY PRODUCTS) leiutajate Elli Pärna, Mirjam Vallase, Kalev Pärna, Tanel Kaarti poolt on kaitsmisel lahendus “WO08017311A1: CATTLE POPULATION, PRODUCING MILK WITH MODIFIED COAGULATION PROPERTIES AND METHODS OP MAKING THE SAME”, mis on avaldatud rahvusvahelise patenditaotlusena.
The invention provides a method of estimation milk rennet coagulation properties and methods of generating cattle population, producing milk with modified coagulation properties. Milk with modified coagulation properties produced using the methods and cattle population of the invention has average curd firmness (E30) above 34.75 mm and average coagulation time (R) less than 7.2 min. Invention provides a method of generating a cattle population by assessing firmness of curd and coagulation time at least 3 times during the whole lactation and by using Legendre polynomials estimate the level of these traits within lactation.
-
Avaldatud patenditaotlused
Leiutaja Vladlen Žitini poolt on avaldatud viimases Patendilehes kaks Eesti patenditaotlust.
EE200600023A Sportlik positsioneeriv jõudu ühendav varvaste separaator
ja EE200600022A Varvaste ravi-profülaktiline separaator
Leiutaja Leo Siemann on välja mõelnud lahenduse, mis on avaldatud patenditaotluses EE200600018 “Panipaigaga kontoritool”
Eesti Maaülikooli leiutaja Andres Valdmann on välja töötanud lahenduse EE200600019 “Seade tsütoloogiliste, bakterioloogiliste ja emakanõre proovide võtmiseks”.
Koguni neli lahendust on avaldatud Tallinna Tehnikaülikooli poolt.
Esimese, EE200600021A1 “Utiliseerimisseadme lõikepea” autoriteks on Jüri Sarandi ja Toivo Pappel.
Teine lahendus EE200600017 “(2-Hüdroksü-3-okso-tsüklopent-1-enüül)-äädikhappe estrid ja meetod nendest ainetest (-)-R- ja (+)-S-homosidrunhappe γ-laktooni ja vastavate (-)-Rja (+)-S homosidrunhappe soolade valmistamiseks” on arendamisel koostöös AS Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskus ja AS ProSyntest’ga.
Autoriteks Margus Lopp, Anne Paju, Margus Eek, Marit Laos, Tõnis Pehk, Raissa Jäälaid
Kolmanda Tallinna Tehnikaülikooli leiutise EE200600020 “Meetod ja seade tahkise astet iseloomustavate suuruste mõõtmiseks” autoriks on Maido Ajaots.
Martin Voll ja Toomas Talving on välja töötanud lahenduse EE200600025 “Sademete kogumise seade”.
Ettevõtte Eurostyle OÜ lahenduse EE200600024 “Reovete puhastusmeetod ja -seade” autoriteks on Albert Motyl, Dmitri Marinkin, Dmitri Iljuin.
Energiatehnika OÜ-le kuulub leiutajate Jüri Joller ja Kalle Riepulk patent EE04950B1 “Soojusvahetiga pesemisseadme heitveetorustik”
The invention relates to waste water piping with heat exchanger for bathing installations, for example a shower unit, which consists of basin (9), coarse and fine filters of waste water (11, 13), trap (12), heat exchanger (5), level controller (16) and air by-pass pipe (18), wherein in the waste water pipe (15) exiting the heat exchanger (5) a vertical level controller (16) is used creating an overflow barrier allowing emptying of the heat exchanger. The air by-pass pipe (18) positioned higher than the bottom of basin (9) by-passes heat exchanger (5) and level controller (16) channels air beyond trap (12) into sewage (17) via waste water drain (20).
Patendi EE04957B1 “Kompositsioon ja selle kasutamine ravi-profülaktilise ja kosmeetilise vahendina” on kätte saanud Erik Saliste, autoriks on märgitud Nikolai Moškov.
Leiutamisest Veebruar 24, 2008
Posted by Mikk Putk in Eesti leiutised, Intellektuaalomand, Leiutajad, Leiutamine, Leiutised, Patendid, Tehnoloogia, Tehnika ja Teadus.add a comment
Ajakirja “HEI” viimast numbrit lugedes tekkis hulga erinevaid mõtteid. Käsitletud on väga päevakohaseid teemasid, mis ideaalis nõuaksid veelgi suuremat tähelepanu ning laiemat arutelu.
Toon siinkohal välja mõned punktid, mis lugedes silma jäid.
Juhtkiri, Madis Võõras
Perioodil 2003–2005 registreeriti Eestis
keskmiselt 30 patenti aastas
Ei oska öelda, kuskohast hr Võõras viidatud arvud on saanud, kuid Patendiameti statistikat Eesti kohta vaadates on tegelikud arvud järgmised. Aastatel 2003-2005 kanti Eesti isikutele patendiregistrisse leiutisi vastavalt 9, 7 ja 7. Vahel juhtub, et aetakse segi patenditaotlused ja välja antud patendid. Patenditaotlusi esitati 18, 27 ja 23 – seega pole keskmine 30 ka Eesti isikute poolt Eesti Patendiametile esitatud patenditaotluste arv.
Üldse kanti patendiregistrisse leiutisi neil aastatel kokku vastavalt 269, 198 ja 163.
…kuid enamasti
on patent süsteemse ning kallist aparatuuri eeldava uurimistöö tulemus…
See võib nii olla ja paljudel juhtudel ongi, kuid et enamasti – sellega kindlasti ei saa nõus olla. Leiutamine on loovtöö nagu kirjutamine, muusika tegemine, maalimine vms. Sellega võib tegeleda iga inimene ning nutikas, patenteeritav, idee võib tulla kellel iganes sõltumata suurtest investeeringutest. Patenditaotluse võib esitada igaüks. Samas ei pruugi ka süsteemse arendustegevuse tulemusena, kasutades uusimaid tehnoloogiaid ja seadmeid, esitatud patenditaotlusest veel patent saada.
Teisalt aga süsteemne lähenemine on abiks kindlasti. Mõni on vähem andekas, mõni rohkem. Täpsemalt sellest kirjutab prof Tiit Tiidemann oma artiklis “Leiutava Probleemilahenduse Teooria TRIZ”.
Patendi saamine võtab palju aega: keskmiselt neli aastat. Kui olete lõpuks
tunnistuse saanud, peate endale selgeks tegema, millistes maailma riikides
ja kui kaua soovite oma õigusi kaitsta, ning selle eest tuleb taas maksta.
Statistika näitab, et 70% ülikoolide laborites tehtud patentidest ei jõua
kunagi kommertskasutusse.
Siinkohal tekib küsimus, et mida patenditaotleja need neli aastat kuni patendi saamiseni peab tegema? Kui patent on käes, siis patent on käes ja kaitse kehtib selles riigis, kus patent on välja antud. Kui patent on välja antud, siis samale asjale kuskil mujal veel kaitset taotlema hakata ei saa. Millistes riikides soovitakse õigusi kaitsta, see tuleb patendi taotlejal välja mõelda enne patenditaotluse esitamist või teatud aja jooksul esmase patenditaotluse esitamisest.
Võimalik, et see protsent, mis patenditaotlustest või patentidest kommertsialiseerimiseni ei jõua, on veelgi suurem. Aga kõik ei peagi jõudma – sõltub, mis on patenditaotluse esitamise eesmärk – nt fikseerida enda lahendus enda nimele, et keegi teine, seda kaitsta ei saaks; blokeerida konkurentide tegevust; leida investoreid; vm. Aga muidugi, on ka neid, kes soovivad lihtsalt ilusat paberit seinale panna 
Kuidas võiks Eesti jõuda Euroopa viie rikkama riigi sekka, kui patenteerimisega
on kehvad lood?
Minu arvates pole vahet, kas meil on patente 10, 100 või tuhat. Seni, kuni me ei leia võimalusi kaitstud lahenduste kommertsialiseerimiseks, seni pelgalt kõrgest leiutusaktiivsusest on Eesti riigi arengule vähe abi. Ka ei saa me segi ajada erinevaid patente – neid, mis on Eesti isikutele Eestis välja antud ja neid mis on mujal riikides välja antud.
Siinkohal tuleb muideks mainida, et suur osa kogu Eesti patenditaotlejatest ei taotlegi kaitset Eestis vaid hakkab seda kohe tegema neis riikides, kus ta eeldab väljatöötatud lahendusest tulu saada.
Ehk “krutsiaalseks“ faktoriks majandusedu saavutamisel
ei ole mitte patent, vaid aeg, mis kulub ideest turukõlbuliku
toote saamiseks. Esimene turuvallutaja riisub koore,
nii lihtne see ongi. Patendi vormistamiseks ei ole lihtsalt
aega. Ja ka vajadust mitte, sest nelja aasta pärast on kaitstav
lahendus lootusetult aegunud.
Teatud toodete puhul on kiirus tõepoolest oluline ning alati pole patendi taotlemine vajalik. Lahenduse kaitsmiseks võib leida ka muid võimalusi. Kuid ei saa unustada, et kaitse lahendusele hakkab kehtima patenditaotluse esitamisest, mitte patendi väljaandmisest.
Ideede avalik arendamine ja koostöö võimaldab kiiremaid ja paremaid
tulemusi kui nende kiivalt enesele hoidmine
Vastupidi. Patendi taotlemine ei ole idee endale hoidmine, vaid just kogu lahendust puudutava teabe ühiskonnale avalikuks tegemine – patenditaotlused avaldatakse 18 kuu möödumisel patenditaotluse esitamisest. Sellest hetkest on kogu lahendust puudutav info kõigile vabalt kättesaadav. Seetõttu on ka mitmed Eesti ettevõtjad loobunud patendi taotlemisest kuna see eeldab kogu info avalikustamist. Teisalt võimaldab patent oma lahenduse ühiskonna arenguks avalikustamise eest teatud aja jooksul patendiomanikul tulu saada.
Olgu innovatsioonimudel milline tahes, leiutaja
on eeskätt looja. Kui kirjanikud, kunstnikud, luuletajad
ja heliloojad on ühiskonnas tunnustatud, siis
leiutajaid peetakse veidrikeks. Tunnustagem neid,
sest leiutajad moodustavad üha haruldasemaks
jääva osa meie rahvuslikust rikkusest.
Eeskätt looja – absoluutselt nõus. Ja neile tuleb luua samasugused toetusvõimalused nagu on seda tehtud teistelegi loovisikutele. Haruldasemaks aga ei hakka nad kuskilt otsast jääma – iga patenditaotluses märgitud lahenduse autor ongi leiutaja.
Eesti naisleiutajad teevad ilma, Askur Alas
Oma leiutise on ta kasuliku mudelina muidugi patenteerinud.
Kärt Summataveti dekoreeritud eseme valmistamise meetod on registreeritud kasuliku mudelina.
Oma lahenduse kasuliku mudelina kaitsmine on üks kahest leiutiste õiguskaitse võimalustest Eestis. Kui patendi taotlemise võimalus on enamikes riikides maailmas, siis kasuliku mudeli registreerimise taotlemine vaid mõningates.
Tegemist paistab olevat üsna ainulaadse lahendusega, sest samade patendiklasside järgi annab ülemaailmne andmebaas Esp@cenet veel vaid 14 publikatsiooni: http://v3.espacenet.com/results?IC=A44C27/00+B22C7/02+B22C9/04+B22D25/02&sf=a&DB=EPODOC&PGS=10&CY=ep&LG=en&ST=advanced
Miks on Eestis nii vähe patente ja kasulikke mudeleid? Toivo Tänavsuu, Argo Ideon
“Palju on eestlasi, kes on autoriteks välismaiste taotlejate
patenditaotlustes. Helgeid päid Eestis jätkub, aga
nende looming on väljapoolt Eesti piire,” selgitab patendivolinik
Margus Sarap.
Nii ongi, palju lahendusi kaitstakse eestlaste poolt hoopis Eestist väljas. Kuid siin on veel teinegi külg – paljud eestlased töötavad, kas välisülikoolides või mõne välisettevõtte juures. Nende peamise turud on aga samuti kuskil mujal ja seal ka vastavad lahendused kaitstakse. Probleemina tundub siin olevat aga see, et Eestile sellest kasu ei ole – need inimesed on oma esialgse väljaõppe saanud siin Eestis, paljud teevad paralleelselt koostööd ka Eesti teadusgruppide ja ettevõtetega, kuid kogu oskusteave liigub Eestist välja kellegi teise omandusse ning sellega koos ka õigus tulu teenida.
“Selleks peavad firmajuhid
üle saama siin levivast väärkujutelmast, et patendindus
on kas tippteadus või leiutajateküla Lottedele, aga innovatsioon
on hea,” märgib Kaljula, lisades, et eestlaste leidlikkuses
ja nutikuses pole põhjust kahelda.
Sel teemal olen ka kunagi varem korra kirjutanud – kui eestlast pisut utsitada, motiveerida ja tunnustada, siis nutikatest ideedest puudu ei tule. Erinevatele leiutamise teemalistele võistlustele esitatakse sadu ideid aastas.
Margus Sarap ei näe seoseid raha ning patentide ja kasulike
mudelite arvu vahel. Raha juurdetoomine ei tekita
iseenesest taotlusi juurde, kui pole inimesi, kes neid välja
mõtleks.
Segane värk – on meil siis inimesi või pole? Eespool selgus, et helgeid päid meil jagub, aga nad kaitsevad oma lahendused mujal, aga mitte Eestis. Samuti on väga aktiivne osavõtt igasugustest ideede konkurssidest. Probleem on ilmselt ikka kuskil mujal, mitte selles, et Eesti turg on väike, eestlasi on vähe, tööstust ei ole, jne jne.
Toetama peab tema arvates patenteerimisele eelnevat
protsessi ehk uute lahenduste väljatöötamist ning
hiljem edasist kaitset juba eri riikides.
Jah, aga mitte ainult. Samal ajal kui kaitset taotletakse, tuleb tegelema hakata ka kommertsialiseerimise poolega. Kui patenteerimisele eelneva protsessiga ja kaitse taotlemisega saadakse täna veel hakkama, siis sellele järgnevaga jäädakse aga jänni. Nagu öeldud, siis isegi kui meil on kordades rohkem taotlusi ja kaitsedokumente, on neist vähe abi kui need tulu ei too. Parandage mind, kui eksin, aga pole kuulda olnud, et viimase 15 aasta jooksul oleks keegi Eestist patenteerimisest maailmamõistes suurt tulu teeninud. Miks? Sellepärast, et meil puuduvad omal selliste teadmiste ja kogemustega inimesed.
Seega raha juurdetoomine võiks olla mitmel moel kasulik/vajalik.
Mida Eestis leiutatakse?
Patentide ja kasulike mudelite kaitsetaotlusi esitatakse
enim keemia- ja tehnoloogiavaldkonnas, lisaks elektrienergias.
Eestlaste poolt või eestlaste osalusel viimase 10 aasta jooksul enam kui 1500st avaldatud patenditaotlusest, välja antud patendist, registreeritud kasulikust mudelist kuulub kõige rohkem lahendusi valdkondadesse:
- Mikroorganismid või fermendid; nende kompositsioonid; mikroorganismide paljundamine, konserveerimine või säilitamine; mutatsioonide saamine või tehnogeneetika; toitekeskkonnad; (6,5%);
- Pooljuhtseadmed; tahke keha elektriseadmed (3,7%);
- Meditsiinilised, stomatoloogilised või hügieenilised valmistised (3,5%).
Lihtne leiutamine, Aivar Kaljula
Artikkel on kättesaadav ka Innovatsiooniportaalis aadressil http://www.leiutaja.ee/innoportaal/?lk=11
Kuidas teistele, aga mulle tundub päris hea ja lihtsa näitena, kuidas ära kasutada patendiinformatsiooni – kas siis ideede saamiseks tootearenduses või uudsuse otsinguks näiteks.
Ehkki Google’il on olemas ka suisa oma patendiotsing,
tuleks patendikirjete otsimiseks kasutada internetikeskkonda
ee.espacenet.com, mis on selleks otstarbeks spetsiaalselt
loodud Euroopa Patendiameti poolt ja sisaldab enam kui 60
miljonit leiutiskirjeldust.
Esp@cenet on vaba juurdepääsuga andmebaasidest kahtlemata maailmas kõige mahukam andmebaas. Kuid on veel mitmeid teisigi erinevate tehnoloogiliste võimalustega, millest kindlasti tulevikus juttu tuleb. Juhiks aga tähelepanu, et tehes otsingut http://ee.espacenet.com/ eesti keelse keskkonna kaudu, tasuks igaks juhuks kontrollida päringuid ka inglise keelses keskkonnas http://ep.espacenet.com/, kuna need võivad erinevaid tulemusi anda. Kellele aga inglise keelne keskkond ei sobi, võib valida mõne muu omale meelepärase siit: http://www.espacenet.com/access/index.en.htm
Antud juhul tähendab see seda, et kuna autor on selle
sisse andnud vaid Jaapanis, puuduvad sellel tõlked ja mul
puudub ka võimalus patenti ette sööta interneti elektroonsetele
tõlkeprogrammidele.
Teatud juhtudel on võimalik internetis ka tasuta masintõlget teha. Kellel konkreetne huvi seoses mingi patendidokumendi kättesaamisega või selles oleva info lugemise/tõlgendamisega – võtke ühendust.
Järgmine patent: WO9701457. Seda oligi karta – leiutaja
USAst ongi võtnud üleilmse patendi, kus ühes valgustis
on mitu eri värvivõimalust ja ees asuva piduritule värvus
on sinine! Ja mis kõige hullem: ta on võtnudki kaitse tervelt
78 erijuhule.
Siinkohal rahustaks natuke leiutaja Aivar Kaljulat – dokumendi WO9701457 kujul pole tegemist veel patendiga, vaid avaldatud rahvusvahelise patenditaotlusega ning seega pole veel kindel, kas antud dokumendis kirjeldatud lahendusele ka patent välja antakse. Viimane nõuab aga juba eraldi vähe põhjalikumat uuringut ning patendiperekonda kuuluvate dokumentide staatuse jälgimist.
Pane idee kirja ja kaitse see
***
Selline kirjeldus sobiks juba Patendiameti ööpäev läbi avatud
postkasti saatmiseks, et saada leiutisele esialgne kaitse
ehk prioriteet (pärast seda võin vabalt leiutise avalikustada
ning juba ka kõikide vahenditega seda reklaamida) ja kaitsta see hiljem korralikult vormistatuna näiteks eesti kasuliku
mudelina (eraisikule maksab see 400 krooni), kuid…
Justnimelt, kuid! Kirjeldatud näide on tõepoolest üks võimalus, kuid päris paljast ideed ainult kaitsta ei saa. Kaitse taotleja peab taotluses lahenduse olemuse ning teostamise avama sellisel määral, et see oleks ka reaalselt teostatav. Seega kiirelt ja läbi mõtlemata taotluse esitamisel on omad ohud. Nende ohtude vältimiseks on soovitatav patendivoliniku poole pöörduda.
Toivi Tänavsuu poolt toodud ülevaade ajakirja Times poolt avaldatud iga-aastastest ägedamatest leiutistest on originaalis kättesaadav siin: The Best Inventions Of The Year
Lõpetaksin selle ülevaate, aga järgmiste sõnadega.
Siit soovitus Eesti noortele: kui näete oma tulevikku
tehnoloogiaarenduse, innovatsiooni või patendiõiguse
valdkonnas, siis leidke võimalus õppida teatud aeg ka
USAs. Teid õpetatakse hästi, teisse süstitakse julgust olla
ettevõtlik ning te saate tohutul hulgal väärtuslikke sidemeid
mitte ainult USAs, vaid kümnetes maailma riikides.
Miks peaksime USA patentidest hoolima?, Mart Enn Koppel
Majanduskasvu mootor peitub loovuses. See tähendab, et
kui me tahame kiirendada kasvu, tuleb meil igaühe loovust
ära kasutada. Edasiminek, meie majanduse põhiline loogika,
dikteerib selle, et edasine majandusareng vajab ka inimeste
loovate võimete pruukimist ja edasiarendamist.“Richard Florida: loovsektor
on majanduskasvu mootor”, Argo Ideon
EAS: ajakiri “HEI” loovuse ja leiutamise eri Veebruar 21, 2008
Posted by Mikk Putk in Eesti leiutised, Ettevõtlus, IO kirjandus, IO õpe, Innovatsioon, Intellektuaalomand.Tags: Aivar Kaljula, Harri-Koit Lahek, Madis Võõras, Mart Koppel, patendiinfo, Tiit Tiidemann, triz
add a comment
Ilmunud on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse innovatsiooniajakirja HEI uus number, mis suuremas mahus on pühendatud seekord leiutamise ja patendi teemadele.
EPLO: Hea näide innovatsioonist Veebruar 20, 2008
Posted by Mikk Putk in Eesti leiutised, Ettevõtlus, Innovatsioon, Kasulikud mudelid, Patendid, Tehnoloogia, Tehnika ja Teadus.Tags: kasulik mudel, patendi informatsioon, Patendiuuringud, toote kaitse, tootearendus
add a comment
Endrus Arge kirjutab ärileht.ee rubriigis “Tööstus & Keskkond”, kuids koostöös klientidega sünnib edukas toode. Artiklis “Toodete tarbijad teavad ise kõige paremini, mis uuendusi on vaja teha” on toodud huvitav näide OÜ Wallenium Grupp tootearendusest.
Loo teeb huvitavaks asjaolu, et nutikad innovaatorid on kaitsnud oma lahenduse “Vaheseina kinnitusprofiil” kasuliku mudelina.
Käesolev leiutis kujutab endast vaheseina kinnitusprofiili, mis on ette nähtud kasutamiseks eelkõige siseruumides ning nii klaasi kui ka muude õhukeste plaatide kinnitamiseks nendest profiilidest moodustatud moodulitesse.
Kindlustamaks oma turgu ka välisriikides on ettevõte kaitsnud lahenduse lisaks Eestile ka Soomes, Venemaal, Ukrainas, Rootsis ja Leedus.
Tihedas konkurentsis ilmselt igati õigustatud otsus – antud kinnitusdetailide valdkonnas võib leida suurusjärgus paarkümmend paarkümmend tuhat publikatsiooni:
http://v3.espacenet.com/results?IC=E04B2%2F74&sf=a&DB=EPODOC&PGS=10&CY=ep&LG=en&ST=advanced
Rõivaste ja tekstiilitoodete siseturg ning intellektuaalse omandi kaitse Veebruar 19, 2008
Posted by Mikk Putk in Arendustegevus, IO kirjandus, Intellektuaalomand.Tags: eesti rõiva ja tekstiililiit, intellektuaalomandi seaduaandlus
add a comment
Nagu internetis ikka juhtub – otsid üht ja leiad hoopis miskit muud. Sedapuhku sattusin Eesti Rõiva ja Tekstiililiidu poolt välja antud kogumikule:
Rõivaste ja tekstiilitoodete siseturg ning intellektuaalse omandi kaitse.
Väljandes on toodud intellektuaalomandit puudutavate erialaste põhimõistete selgitused ning olulisemate seaduduste, kokkulepete jm kogumik.
Lisaks leiab aadressilt http://www.textile.ee/v_materjalid.asp?ID=1 veel mitmeid huvitavaid publikatsioone, nt “Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon rõiva- ja tekstiilitööstuses” jm olulist rõivatööstuses.
Kui kellelgi on veel teada analoogseid intellektuaalomandiga seotud konkreetset eriala/valdkonda puudutavaid publikatsioone, siis jätke palun viide kommentaaridesse.
OECD Science, Technology and Industry Scoreboard 2007 Veebruar 17, 2008
Posted by Mikk Putk in All Posts in English, Innovation, Innovatsioon, Intellectual Property, Intellektuaalomand, Technology, Technology transfer, Tehnoloogia, Tehnika ja Teadus, Tehnoloogiasiire.Tags: Innovation, Innovatsioon, Patendid, Patents, Science, teadus, Technology, Tehnika ja Teadus, Tehnoloogia
add a comment
Table of contents
• Foreword
• Executive Summary
• Highlights
A. R&D and investment in knowledge
A-1. Investment in knowledge
A-2. Trends in domestic R&D expenditure
A-3. R&D financing and performance
A-4. R&D in non-OECD economies
A-5. Business R&D
A-6. Business R&D by size classes of firms
A-7. Business R&D by industry
A-8. Health-related R&D
A-9. Venture capital
B. Human resources in S&T
B-1. New university graduates
B-2. Foreign and international doctoral students
B-3. S&E doctorates awarded and postdoctorate appointments to foreign citizens in the United States
B-4. Employment of tertiary-level graduates
B-5. Human resources in science and technology
B-6. International mobility of the highly skilled
B-7. R&D personnel
B-8. Researchers
B-9. Foreign scholars in the United States
B-10. Human resources in S&T in non-OECD economies
B-11. Employment of HRST by industry
B-12. Earnings by educational level
C. Innovation policy
C-1. Public-private cross-funding of R&D
C-2. Government R&D budgets
C-3. Tax treatment of R&D
C-4. Patenting by universities and government
C-5. Collaboration with public research organisations by innovating firms
C-6. Science linkages in technology
C-7. Entrepreneurship
D. Innovation performance
D-1. Triadic patent families
D-2. Patent intensity
D-3. Regional patenting
D-4. Patenting by industry
D-5. Scientific articles
D-6. Innovation within companies
D-7. Innovation and economic performance
D-8. Non-technological innovation
E. ICT
E-1. Investment in ICT equipment and software
E-2. Telecommunications networks
E-3. Internet subscribers and hosts
E-4. Broadband and security
E-5. ICT access by households
E-6. Internet use by individuals
Internet Use by individuals (continued)
E-7. Internet access and use by businesses
Internet access and use by businesses (continued)
E-8. Internet access and use in non-OECD economies
E-9. Volume of electronic commerce
E-10. Internet commerce activity
E-11. Telecommunications pricing
E-12. Occupations and skills in the information economy
E-13-a. International trade in ICT goods
E-13-b. International trade in ICT goods in non-OECD economies
E-14. R&D in selected ICT industries
E-15. Ict-related patents
F. Particular technologies
F-1. Biotechnology firms
F-2. Biotechnology R&D
F-3. Public-sector biotechnology R&D
F-4. Biotechnology applications
F-5. Bioscience
F-6. Biotechnology patents
F-7. Nanoscience
F-8. Nanotechnology patents
F-9. Environmental science
F-10. Patents in environment-related technologies
G. Internationalisation of S&T
G-1. Foreign ownership of domestic inventions
G-2. Domestic ownership of inventions made abroad
G-3. International co-operation in research
G-4. Sources of R&D funding from abroad
G-5. International collaboration in science
G-6. Internationalisation of R&D
G-7. Foreign collaboration on innovation
H. Global economic flows
H-1. Trends in international trade and investment flows
H-2. International trade
H-3. Intra-firm trade
H-4. Foreign direct investment flows
H-5. Activity of affiliates under foreign control in manufacturing
H-6. Activity of affiliates under foreign control in Services
H-7. Trends in employment in foreign affiliates
H-8. Share of turnover under foreign control in selected manufacturing and services sectors
H-9. Import content of exports
H-10. Offshoring of intermediates
H-11. Technology balance of payments
I. Productivity and trade
I-1. Income and productivity levels
I-2. Labour productivity growth
I-3. Growth accounts for OECD countries
I-4. Labour productivity growth in the business sector
I-5. Technology- and knowledge-intensive industries
I-6. International trade by technology intensity
I-7. Exports from high- and medium-high-technology industries
I-8. Contributions to the manufacturing trade balance
Annexes
1. Classification of manufacturing industries based on technology (PDF)
2. Main OECD Databases Used (PDF)
3. Biotechnology statistics: methodology (PDF)
http://www.oecd.org/document/10/0,3343,en_2649_33703_39493962_1_1_1_1,00.html
Mikk Putk
Liina Lintrop