IPEstonia

Ajakirja “HEI” viimast numbrit lugedes tekkis hulga erinevaid mõtteid. Käsitletud on väga päevakohaseid teemasid, mis ideaalis nõuaksid veelgi suuremat tähelepanu ning laiemat arutelu.

Toon siinkohal välja mõned punktid, mis lugedes silma jäid.

Juhtkiri, Madis Võõras

Perioodil 2003–2005 registreeriti Eestis
keskmiselt 30 patenti aastas

Ei oska öelda, kuskohast hr Võõras viidatud arvud on saanud, kuid Patendiameti statistikat Eesti kohta vaadates on tegelikud arvud järgmised. Aastatel 2003-2005 kanti Eesti isikutele patendiregistrisse leiutisi vastavalt 9, 7 ja 7. Vahel juhtub, et aetakse segi patenditaotlused ja välja antud patendid. Patenditaotlusi esitati 18, 27 ja 23 – seega pole keskmine 30 ka Eesti isikute poolt Eesti Patendiametile esitatud patenditaotluste arv.
Üldse kanti patendiregistrisse leiutisi neil aastatel kokku vastavalt 269, 198 ja 163.

…kuid enamasti
on patent süsteemse ning kallist aparatuuri eeldava uurimistöö tulemus…

See võib nii olla ja paljudel juhtudel ongi, kuid et enamasti – sellega kindlasti ei saa nõus olla. Leiutamine on loovtöö nagu kirjutamine, muusika tegemine, maalimine vms. Sellega võib tegeleda iga inimene ning nutikas, patenteeritav, idee võib tulla kellel iganes sõltumata suurtest investeeringutest. Patenditaotluse võib esitada igaüks. Samas ei pruugi ka süsteemse arendustegevuse tulemusena, kasutades uusimaid tehnoloogiaid ja seadmeid, esitatud patenditaotlusest veel patent saada.
Teisalt aga süsteemne lähenemine on abiks kindlasti. Mõni on vähem andekas, mõni rohkem. Täpsemalt sellest kirjutab prof Tiit Tiidemann oma artiklis “Leiutava Probleemilahenduse Teooria TRIZ”.

Patendi saamine võtab palju aega: keskmiselt neli aastat. Kui olete lõpuks
tunnistuse saanud, peate endale selgeks tegema, millistes maailma riikides
ja kui kaua soovite oma õigusi kaitsta, ning selle eest tuleb taas maksta.
Statistika näitab, et 70% ülikoolide laborites tehtud patentidest ei jõua
kunagi kommertskasutusse.

Siinkohal tekib küsimus, et mida patenditaotleja need neli aastat kuni patendi saamiseni peab tegema? Kui patent on käes, siis patent on käes ja kaitse kehtib selles riigis, kus patent on välja antud. Kui patent on välja antud, siis samale asjale kuskil mujal veel kaitset taotlema hakata ei saa. Millistes riikides soovitakse õigusi kaitsta, see tuleb patendi taotlejal välja mõelda enne patenditaotluse esitamist või teatud aja jooksul esmase patenditaotluse esitamisest.
Võimalik, et see protsent, mis patenditaotlustest või patentidest kommertsialiseerimiseni ei jõua, on veelgi suurem. Aga kõik ei peagi jõudma – sõltub, mis on patenditaotluse esitamise eesmärk – nt fikseerida enda lahendus enda nimele, et keegi teine, seda kaitsta ei saaks; blokeerida konkurentide tegevust; leida investoreid; vm. Aga muidugi, on ka neid, kes soovivad lihtsalt ilusat paberit seinale panna

Kuidas võiks Eesti jõuda Euroopa viie rikkama riigi sekka, kui patenteerimisega
on kehvad lood?

Minu arvates pole vahet, kas meil on patente 10, 100 või tuhat. Seni, kuni me ei leia võimalusi kaitstud lahenduste kommertsialiseerimiseks, seni pelgalt kõrgest leiutusaktiivsusest on Eesti riigi arengule vähe abi. Ka ei saa me segi ajada erinevaid patente – neid, mis on Eesti isikutele Eestis välja antud ja neid mis on mujal riikides välja antud.
Siinkohal tuleb muideks mainida, et suur osa kogu Eesti patenditaotlejatest ei taotlegi kaitset Eestis vaid hakkab seda kohe tegema neis riikides, kus ta eeldab väljatöötatud lahendusest tulu saada.

Ehk “krutsiaalseks“ faktoriks majandusedu saavutamisel
ei ole mitte patent, vaid aeg, mis kulub ideest turukõlbuliku
toote saamiseks. Esimene turuvallutaja riisub koore,
nii lihtne see ongi. Patendi vormistamiseks ei ole lihtsalt
aega. Ja ka vajadust mitte, sest nelja aasta pärast on kaitstav
lahendus lootusetult aegunud.

Teatud toodete puhul on kiirus tõepoolest oluline ning alati pole patendi taotlemine vajalik. Lahenduse kaitsmiseks võib leida ka muid võimalusi. Kuid ei saa unustada, et kaitse lahendusele hakkab kehtima patenditaotluse esitamisest, mitte patendi väljaandmisest.

Ideede avalik arendamine ja koostöö võimaldab kiiremaid ja paremaid
tulemusi kui nende kiivalt enesele hoidmine

Vastupidi. Patendi taotlemine ei ole idee endale hoidmine, vaid just kogu lahendust puudutava teabe ühiskonnale avalikuks tegemine – patenditaotlused avaldatakse 18 kuu möödumisel patenditaotluse esitamisest. Sellest hetkest on kogu lahendust puudutav info kõigile vabalt kättesaadav. Seetõttu on ka mitmed Eesti ettevõtjad loobunud patendi taotlemisest kuna see eeldab kogu info avalikustamist. Teisalt võimaldab patent oma lahenduse ühiskonna arenguks avalikustamise eest teatud aja jooksul patendiomanikul tulu saada.

Olgu innovatsioonimudel milline tahes, leiutaja
on eeskätt looja. Kui kirjanikud, kunstnikud, luuletajad
ja heliloojad on ühiskonnas tunnustatud, siis
leiutajaid peetakse veidrikeks. Tunnustagem neid,
sest leiutajad moodustavad üha haruldasemaks
jääva osa meie rahvuslikust rikkusest.

Eeskätt looja – absoluutselt nõus. Ja neile tuleb luua samasugused toetusvõimalused nagu on seda tehtud teistelegi loovisikutele. Haruldasemaks aga ei hakka nad kuskilt otsast jääma – iga patenditaotluses märgitud lahenduse autor ongi leiutaja.

Eesti naisleiutajad teevad ilma, Askur Alas

Oma leiutise on ta kasuliku mudelina muidugi patenteerinud.

Kärt Summataveti dekoreeritud eseme valmistamise meetod on registreeritud kasuliku mudelina.

Oma lahenduse kasuliku mudelina kaitsmine on üks kahest leiutiste õiguskaitse võimalustest Eestis. Kui patendi taotlemise võimalus on enamikes riikides maailmas, siis kasuliku mudeli registreerimise taotlemine vaid mõningates.
Tegemist paistab olevat üsna ainulaadse lahendusega, sest samade patendiklasside järgi annab ülemaailmne andmebaas Esp@cenet veel vaid 14 publikatsiooni: http://v3.espacenet.com/results?IC=A44C27/00+B22C7/02+B22C9/04+B22D25/02&sf=a&DB=EPODOC&PGS=10&CY=ep&LG=en&ST=advanced

Miks on Eestis nii vähe patente ja kasulikke mudeleid? Toivo Tänavsuu, Argo Ideon

“Palju on eestlasi, kes on autoriteks välismaiste taotlejate
patenditaotlustes. Helgeid päid Eestis jätkub, aga
nende looming on väljapoolt Eesti piire,” selgitab patendivolinik
Margus Sarap.

Nii ongi, palju lahendusi kaitstakse eestlaste poolt hoopis Eestist väljas. Kuid siin on veel teinegi külg – paljud eestlased töötavad, kas välisülikoolides või mõne välisettevõtte juures. Nende peamise turud on aga samuti kuskil mujal ja seal ka vastavad lahendused kaitstakse. Probleemina tundub siin olevat aga see, et Eestile sellest kasu ei ole – need inimesed on oma esialgse väljaõppe saanud siin Eestis, paljud teevad paralleelselt koostööd ka Eesti teadusgruppide ja ettevõtetega, kuid kogu oskusteave liigub Eestist välja kellegi teise omandusse ning sellega koos ka õigus tulu teenida.

“Selleks peavad firmajuhid
üle saama siin levivast väärkujutelmast, et patendindus
on kas tippteadus või leiutajateküla Lottedele, aga innovatsioon
on hea,” märgib Kaljula, lisades, et eestlaste leidlikkuses
ja nutikuses pole põhjust kahelda.

Sel teemal olen ka kunagi varem korra kirjutanud – kui eestlast pisut utsitada, motiveerida ja tunnustada, siis nutikatest ideedest puudu ei tule. Erinevatele leiutamise teemalistele võistlustele esitatakse sadu ideid aastas.

Margus Sarap ei näe seoseid raha ning patentide ja kasulike
mudelite arvu vahel. Raha juurdetoomine ei tekita
iseenesest taotlusi juurde, kui pole inimesi, kes neid välja
mõtleks.

Segane värk – on meil siis inimesi või pole? Eespool selgus, et helgeid päid meil jagub, aga nad kaitsevad oma lahendused mujal, aga mitte Eestis. Samuti on väga aktiivne osavõtt igasugustest ideede konkurssidest. Probleem on ilmselt ikka kuskil mujal, mitte selles, et Eesti turg on väike, eestlasi on vähe, tööstust ei ole, jne jne.

Toetama peab tema arvates patenteerimisele eelnevat
protsessi ehk uute lahenduste väljatöötamist ning
hiljem edasist kaitset juba eri riikides.

Jah, aga mitte ainult. Samal ajal kui kaitset taotletakse, tuleb tegelema hakata ka kommertsialiseerimise poolega. Kui patenteerimisele eelneva protsessiga ja kaitse taotlemisega saadakse täna veel hakkama, siis sellele järgnevaga jäädakse aga jänni. Nagu öeldud, siis isegi kui meil on kordades rohkem taotlusi ja kaitsedokumente, on neist vähe abi kui need tulu ei too. Parandage mind, kui eksin, aga pole kuulda olnud, et viimase 15 aasta jooksul oleks keegi Eestist patenteerimisest maailmamõistes suurt tulu teeninud. Miks? Sellepärast, et meil puuduvad omal selliste teadmiste ja kogemustega inimesed.
Seega raha juurdetoomine võiks olla mitmel moel kasulik/vajalik.

Mida Eestis leiutatakse?
Patentide ja kasulike mudelite kaitsetaotlusi esitatakse
enim keemia- ja tehnoloogiavaldkonnas, lisaks elektrienergias.

Eestlaste poolt või eestlaste osalusel viimase 10 aasta jooksul enam kui 1500st avaldatud patenditaotlusest, välja antud patendist, registreeritud kasulikust mudelist kuulub kõige rohkem lahendusi valdkondadesse:
- Mikroorganismid või fermendid; nende kompositsioonid; mikroorganismide paljundamine, konserveerimine või säilitamine; mutatsioonide saamine või tehnogeneetika; toitekeskkonnad; (6,5%);
- Pooljuhtseadmed; tahke keha elektriseadmed (3,7%);
- Meditsiinilised, stomatoloogilised või hügieenilised valmistised (3,5%).

Lihtne leiutamine, Aivar Kaljula
Artikkel on kättesaadav ka Innovatsiooniportaalis aadressil http://www.leiutaja.ee/innoportaal/?lk=11

Kuidas teistele, aga mulle tundub päris hea ja lihtsa näitena, kuidas ära kasutada patendiinformatsiooni – kas siis ideede saamiseks tootearenduses või uudsuse otsinguks näiteks.

Ehkki Google’il on olemas ka suisa oma patendiotsing,
tuleks patendikirjete otsimiseks kasutada internetikeskkonda
ee.espacenet.com, mis on selleks otstarbeks spetsiaalselt
loodud Euroopa Patendiameti poolt ja sisaldab enam kui 60
miljonit leiutiskirjeldust.

Esp@cenet on vaba juurdepääsuga andmebaasidest kahtlemata maailmas kõige mahukam andmebaas. Kuid on veel mitmeid teisigi erinevate tehnoloogiliste võimalustega, millest kindlasti tulevikus juttu tuleb. Juhiks aga tähelepanu, et tehes otsingut http://ee.espacenet.com/ eesti keelse keskkonna kaudu, tasuks igaks juhuks kontrollida päringuid ka inglise keelses keskkonnas http://ep.espacenet.com/, kuna need võivad erinevaid tulemusi anda. Kellele aga inglise keelne keskkond ei sobi, võib valida mõne muu omale meelepärase siit: http://www.espacenet.com/access/index.en.htm

Antud juhul tähendab see seda, et kuna autor on selle
sisse andnud vaid Jaapanis, puuduvad sellel tõlked ja mul
puudub ka võimalus patenti ette sööta interneti elektroonsetele
tõlkeprogrammidele.

Teatud juhtudel on võimalik internetis ka tasuta masintõlget teha. Kellel konkreetne huvi seoses mingi patendidokumendi kättesaamisega või selles oleva info lugemise/tõlgendamisega – võtke ühendust.

Järgmine patent: WO9701457. Seda oligi karta – leiutaja
USAst ongi võtnud üleilmse patendi, kus ühes valgustis
on mitu eri värvivõimalust ja ees asuva piduritule värvus
on sinine! Ja mis kõige hullem: ta on võtnudki kaitse tervelt
78 erijuhule.

Siinkohal rahustaks natuke leiutaja Aivar Kaljulat – dokumendi WO9701457 kujul pole tegemist veel patendiga, vaid avaldatud rahvusvahelise patenditaotlusega ning seega pole veel kindel, kas antud dokumendis kirjeldatud lahendusele ka patent välja antakse. Viimane nõuab aga juba eraldi vähe põhjalikumat uuringut ning patendiperekonda kuuluvate dokumentide staatuse jälgimist.

Pane idee kirja ja kaitse see
***
Selline kirjeldus sobiks juba Patendiameti ööpäev läbi avatud
postkasti saatmiseks, et saada leiutisele esialgne kaitse
ehk prioriteet (pärast seda võin vabalt leiutise avalikustada
ning juba ka kõikide vahenditega seda reklaamida) ja kaitsta see hiljem korralikult vormistatuna näiteks eesti kasuliku
mudelina (eraisikule maksab see 400 krooni), kuid…

Justnimelt, kuid! Kirjeldatud näide on tõepoolest üks võimalus, kuid päris paljast ideed ainult kaitsta ei saa. Kaitse taotleja peab taotluses lahenduse olemuse ning teostamise avama sellisel määral, et see oleks ka reaalselt teostatav. Seega kiirelt ja läbi mõtlemata taotluse esitamisel on omad ohud. Nende ohtude vältimiseks on soovitatav patendivoliniku poole pöörduda.

Toivi Tänavsuu poolt toodud ülevaade ajakirja Times poolt avaldatud iga-aastastest ägedamatest leiutistest on originaalis kättesaadav siin: The Best Inventions Of The Year

Lõpetaksin selle ülevaate, aga järgmiste sõnadega.

Siit soovitus Eesti noortele: kui näete oma tulevikku
tehnoloogiaarenduse, innovatsiooni või patendiõiguse
valdkonnas, siis leidke võimalus õppida teatud aeg ka
USAs. Teid õpetatakse hästi, teisse süstitakse julgust olla
ettevõtlik ning te saate tohutul hulgal väärtuslikke sidemeid
mitte ainult USAs, vaid kümnetes maailma riikides.

Miks peaksime USA patentidest hoolima?, Mart Enn Koppel

Majanduskasvu mootor peitub loovuses. See tähendab, et
kui me tahame kiirendada kasvu, tuleb meil igaühe loovust
ära kasutada. Edasiminek, meie majanduse põhiline loogika,
dikteerib selle, et edasine majandusareng vajab ka inimeste
loovate võimete pruukimist ja edasiarendamist.

“Richard Florida: loovsektor
on majanduskasvu mootor”, Argo Ideon