Riigikohtu otsus kaubamärgivaidluses detsember 29, 2008
Posted by -- in Intellektuaalomand, Kaubamärgid, Vaidlused.Tags: intellektuaalne omand, kaubamärk, litsentsid, litsentsileping, riigikohtu lahend
add a comment
Riigikohtu otsus 3-2-1-109-08, 17. detsembrist 2008.
Kättesaadav siit: http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-109-08
AS Stol-I hagi AS LIVIKO vastu kaubamärgiõiguse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks.
AS Stol-I (hageja) esitas Harju Maakohtule hagi AS LIVIKO (kostja) vastu 1 760 000 krooni saamiseks. 14. juunil 2005. a suurendas hageja hagihinda 16 483 942 kroonini.
Maakohus on oma otsuses leidnud, et KaMS § 36 lg 1 p 2 ja lg-t 2 koosmõjus grammatiliselt tõlgendades läheb kaubamärgiomaniku keeldumisel hagi esitamisest selle nõude esitamise õigus üle litsentsiaadile, kui litsentsileping ei sätesta teisiti. Tegemist on legaaltsessiooniga. Seega saab litsentsiaat nõuda ka kaubamärgiomaniku saamata jäänud tulu ja seetõttu pole oluline, millal litsentsiaat kui juriidiline isik registrisse kanti või millal litsentsileping tema suhtes jõustus. Ringkonnakohus on maakohtu eelnimetatud seisukohtadega nõustunud. Kolleegium nõustub kohtute põhjendusega, et varasema KaMS § 36 lg 1 p-st 2 ja lg-st 2 tulenevalt saab hageja nõuda kaubamärgiomaniku saamata jäänud tulu ja seetõttu pole oluline, millal tema kui juriidiline isik registrisse kanti või millal litsentsileping tema suhtes jõustus.
Varasema KaMS § 21 kohaselt võib kaubamärgivaldaja (litsentsiaar) litsentsilepingu alusel anda kaubamärgi kasutamise õiguse teisele isikule/teistele isikutele (litsentsiaadile/litsentsiaatidele). Litsentsilepingu kohta tehakse kanne registrisse pärast riigilõivu tasumist. Kaubamärgiseadusest ei tulene, et isik, kes esitas kaubamärgi registreerimiseks taotluse Patendiametile, ei saanud sõlmida litsentsilepingut enne kaubamärgi registris registreerimist. Samuti ei tulene enne 1. maid 2004. a kehtinud kaubamärgiseadusest, et litsentsileping hakkab kehtima lepingu kohta kande tegemisest. Kuna kaubamärk “Stolichnaya” registreeriti, sai hageja varasema KaMS § 17 lg-st 1 tulenevalt õigused kaubamärgi registreerimistaotluse saabumise kuupäevast alates ehk 2. veebruarist 1993 tagasiulatuvalt (vt ka Riigikohtu 23. septembri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-73-08, p 15).
KaMS § 17 lg 1 järgi kehtib õigus kaubamärgile registreerimise taotluse saabumise kuupäevast kümne aasta möödumiseni registrisse kandmise kuupäevast. Kaubamärgi registreerimise taotluse esitamise kuupäev omab tähtsust kaubamärgi prioriteedi kindlaksmääramisel. KaMS § 10 lg 1 kohaselt määratakse kaubamärgi prioriteet kindlaks kaubamärgi registreerimise taotluse saabumise kuupäevast. Esimesena registreerimistaotluse esitanud isikul on eelisõigus kaubamärgi registreerimiseks vastaval territooriumil. Eeltoodu alusel leidis kolleegium, et kaubamärgi prioriteedi määrab küll tema registreerimise taotluse esitamise kuupäev, kuid kaubamärgi õiguskaitse tekib registreerimistaotluse saabumise kuupäevast üksnes sel juhul, kui kaubamärk kantakse registrisse. Kolleegium kordab seisukohta, et kaubamärgi õiguskaitse tekib KaMS § 17 lg 1 kohaselt kaubamärgi registrisse kandmisel tagasiulatuvalt alates registreerimistaotluse saabumise kuupäevast.
