SUSI kaubamärk, hoopis vein mitte hotell veebruar 13, 2009
Posted by -- in Autoriõigus, Intellektuaalomand, Kaubamärgid, Vaidlused.Tags: aegumine, Autoriõigus, üldtuntud kaubamärk, kaubamärgi seadus, kohtuvaidlus, Susi
add a comment
Riigikohtu otsus 3-2-1-142-08, 11. veebruarist 2009.a. Aktsiaseltsi Susi hagi Aktsiaseltsi Tallinna Karastusjoogid vastu kaubamärgi „SUSI” üldtuntuks tunnistamiseks ja kostja ainuõiguse kaubamärgile nr 32574 „SUSI KANGE VEIN + kuju” tühiseks tunnistamiseks.
Hageja esindaja vandeadvokaat Mati Maksing, kostja esindaja vandeadvokaat Aivar Pilv.
Lõppotsus: Jätta Aktsiaseltsi Susi hagi Aktsiaseltsi Tallinna Karastusjoogid vastu kaubamärgi „SUSI” üldtuntuks tunnistamiseks ja kostja ainuõiguse kaubamärgile nr 32574 („SUSI KANGE VEIN + kuju”) tühiseks tunnistamiseks rahuldamata.
Hageja väited: Hageja arvates tuli asjas kohaldada enne 1. maid 2004 kehtinud kaubamärgiseadust, mis kehtis kostja kaubamärgi registreerimise ajal. Vaidlustamiseks ei pea tooted/teenused olema samaliigilised, sest hageja leiab, et varemkehtinud seadus ei seadnud üldtuntud kaubamärgi omanikult loa küsimise tingimuseks kaubamärgiga tähistatud kaupade või teenuste identsust või samaliigilisust. Samuti toonitab hageja, et varemkehtinud kaubamärgiseaduse § 8 lg 1 p 8 kohaselt ei registreerita kaubamärgina märke, mis sisaldavad autoriõigusega kaitstud teoseid või nende nimetusi, kui registreerimiseks puudub õigustatud isiku kirjalik luba. Hageja aga tellis sõna „SUSI” sisaldava logo kujunduse Andrei Kononovilt, kes andis autorilepingu lisas toodud „SUSI + kuju” logo hagejale üle 1. veebruaril 1998. Autorilepingu kohaselt on autorilt hagejale üle läinud kõik autorilepingu lisas toodud kujunduse kui teosega kaasnevad varalised autoriõigused, sealhulgas õigus teost töödelda. Susi nime all oli tuntuks saanud ka hagejale kuuluv hotellihoone kui arhitektuurne teos. Kostja on teadlikult kasutanud hageja tellimusel loodud teost. Kasutamine seisneb autoriõiguse seaduse § 13 lg 1 p-s 5 sätestatud töötluse tegemises hageja teosest.
Kostja väited: Kostja leiab muu hulgas, et isegi kui kohaldada tuleks enne 1. maid 2004 kehtinud kaubamärgiseadust, siis on hageja kohustatud tõendama oma kaubamärgi „SUSI” üldtuntust klassis 33 „Alkohoolsed joogid” ja usaldusväärselt põhjendama, et tema väidetavalt üldtuntud kaubamärgi kasutamisega teiste kaupade tähistamiseks on kaasnenud kaubamärgi eristatavuse või maine põhjendamatu ärakasutamine või maine kahjustamine. Hageja ei ole eeltoodud asjaolusid tõendanud, mistõttu ka sel alusel ei tule hagi rahuldada. Samuti on hagi esitamise õigus aegunud.
Maakohus leidis: Hageja nõue kaubamärgi üldtuntuks tunnistamiseks on aegunud (üle 5 aasta kaubamärgi registreerimisest) ja hagi tuleb jätta rahuldamata. Samuti, et kaubamärgi registreeringu vaidlustamisel saab kohaldada vaid kehtivat seadust. Samuti, et üldtuntud kaubamärgiga vastandamiseks ei vaadata mitte kaupade/teenuste samaliigilisust vaid märkide sarnasust ning sellekohaseid tõendeid pole hageja esitanud. Maakohus on ekslikul arvamusel (minu isiklik seisukoht), et autoriõiguse seaduse § 4 lg 2 järgi saab autoriõigusega kaitsta ainult sellist arhitektuurilist loomingut, mis sisaldab originaalset kunstilist väljendust. Maakohus leiab, et tõendid puuduvad selle kohta, et” SUSI” hotell oleks eripärane või üldtuntud oma ehitusstiili või ehituskunsti poolest, seega ei saa ka uut registreeritud kaubamärki lugeda autoriõiguse rikkumiseks.
Minule on igatahes see täiesti uus teave, et arhitektuur ei ole kaitstud autoriõigusega kui puudub silmapaistev originaalsus 
Ringkonnakohus: Nõustub maakohtuga, et hagi esitamise õigus on aegunud, seda 18. oktoobril 2005.a. Hagi esitati aga 19. oktoobril 2005.a! Hageja üritab tugineda sellele, et kostja on esitanud registreerimisavalduse pahauskselt, millele tuginedes saaks tähtaega ennistada, aga tulutult. Ka riigikohus leiab, et kaubamärgiseaduse § 52 lg-s 5 sätestatud viieaastane tähtaeg on hagi aegumistähtaeg.
Riigikohus sisuliselt vaidluse asjaolusid üle ei hinnanud, kuivõrd hagi esitamise õigus oli aegunud.
Sama lahendi ja ka muu euroopa kohtu praktika kohta ilmus 22.04.2009 äripäevas Aivar Pilve enda büroo poolt koostatud artikkel:
http://ap3.ee/Default2.aspx?BlogID=73c43f3a-e44a-40a7-8c9c-cf9d5d1bdbf2&ref=lastadd
