Tänud huvitavate viidete eest!
Intellektuaalomandist rääkides eks kohati ole eksitav või ebaselge jah, mida tegelikult silmas peetud on.
Heal juhul arvatakse intellektuaalomandi alla leiutised, kaubamärgid ja võibolla ka midagi autoriõiguse objektidest. Tihti aga mõeldakse ainult üht, teist või kolmandat ja kõik muu unustatakse ära.
Antud blogi puhul olen mõelnud ikka võimaluste piires võimalikult laialt erinevaid teemasid haarata, kuid jah, mis seal salata – pisut patendi ja leiutiste keskseks on teemad ehk kaldunud tõesti. Püüan seda viga blogi uues versioonis http://www.ipestonia.eu/ parandada.
Kui on äkki mingeid konkreetseid küsimusi/teemasid, mis huvi pakuksid, siis andke aga teada.
[...] maailmas. Aga kui siit lähemalt pihta hakata, siis sellele teemal juhtis mu tähelepanu madis_l kommentaar IPEstonia vanas blogis. Natuke Google abil netis kolatud, sattusin väga huvitavale lugemisele. Tegelikult isegi päris [...]
Aga arutlegem korraks, et milleks see intellektuaalomand üldse eksisteerib?
Lokaalses plaanis võib isegi tunduda asjalik, et kui keegi miskit välja mõtleb, siis ta saab sellele teatud (ajaliselt piiritletud) eelisõiguse.
Paraku pole meie maailm enam ammu lokaalne. Me elame globaalses külas. Kõik suhtlevad kõigiga. Pole mõtet silmi kinni pigistada selle ees, et intellektuaalse omandi kaitse on kujunenud imperialismi üheks vormiks. Kus on, sinna antakse juurde ja kus pole, sealt võetakse see vähenegi.
Autoriõigus laiemas plaanis on meile N.Liidu kaudu tulnud termin, ingliskeelne maailm räägib koopiaõigusest. Selles kontekstis on naiivne arvata, et autoriõigus teenib leiutajat või kirjanikku või muusikut. Ei, ta teenib töösturit ja töösturi selja taga seisvat võlausaldajat (finantsisti).
Intellektuaalne omand üldmõistena on muutunud instrumendiks, millega mõne üksiku (tööstuslikult hästiarenenud) riigi töösturid ja nende selja taga seisev kapital põlistab oma ülemvõimu planeedil Maa. Digitaalse meedia teke võimaldab samadel jõududel “divide &conquer” printsiibil kontrollida ka kultuuri, poliitikat ja teisi valdkondi. Ainult naiivitarid võivad teha nägu, et neid mõjusid ei eksisteeri.
On juba tekkinud anarhistliku iseloomuga mõisted nagu GPL, copyleft, Creative commons. On täiesti ilmne, et intellektuaalse omandi mõistega kaasnev fashistlik hegemoonia ei saa väga kaua kesta.
Ühtlasi peaks ka täiesti selge olema, et intellektuaalse omandi “kaitse” maailmas saab Eesti olla vaid riik kust võetakse. Meil endil on väga vähe anda. Vastavalt siis avaldab see nähtus ka mõju meie väliskaubanduse defitsiidile.
Vaataks siis selle blogi nimeloomale otsa:
http://www.gnu.org/philosophy/not-ipr.html
http://sentimentsofrationality.blogspot.com/2009/05/intellectual-property-is-harmful.html
Tänud huvitavate viidete eest!
Intellektuaalomandist rääkides eks kohati ole eksitav või ebaselge jah, mida tegelikult silmas peetud on.
Heal juhul arvatakse intellektuaalomandi alla leiutised, kaubamärgid ja võibolla ka midagi autoriõiguse objektidest. Tihti aga mõeldakse ainult üht, teist või kolmandat ja kõik muu unustatakse ära.
Antud blogi puhul olen mõelnud ikka võimaluste piires võimalikult laialt erinevaid teemasid haarata, kuid jah, mis seal salata – pisut patendi ja leiutiste keskseks on teemad ehk kaldunud tõesti. Püüan seda viga blogi uues versioonis http://www.ipestonia.eu/ parandada.
Kui on äkki mingeid konkreetseid küsimusi/teemasid, mis huvi pakuksid, siis andke aga teada.
[...] maailmas. Aga kui siit lähemalt pihta hakata, siis sellele teemal juhtis mu tähelepanu madis_l kommentaar IPEstonia vanas blogis. Natuke Google abil netis kolatud, sattusin väga huvitavale lugemisele. Tegelikult isegi päris [...]
Aga arutlegem korraks, et milleks see intellektuaalomand üldse eksisteerib?
Lokaalses plaanis võib isegi tunduda asjalik, et kui keegi miskit välja mõtleb, siis ta saab sellele teatud (ajaliselt piiritletud) eelisõiguse.
Paraku pole meie maailm enam ammu lokaalne. Me elame globaalses külas. Kõik suhtlevad kõigiga. Pole mõtet silmi kinni pigistada selle ees, et intellektuaalse omandi kaitse on kujunenud imperialismi üheks vormiks. Kus on, sinna antakse juurde ja kus pole, sealt võetakse see vähenegi.
Autoriõigus laiemas plaanis on meile N.Liidu kaudu tulnud termin, ingliskeelne maailm räägib koopiaõigusest. Selles kontekstis on naiivne arvata, et autoriõigus teenib leiutajat või kirjanikku või muusikut. Ei, ta teenib töösturit ja töösturi selja taga seisvat võlausaldajat (finantsisti).
Intellektuaalne omand üldmõistena on muutunud instrumendiks, millega mõne üksiku (tööstuslikult hästiarenenud) riigi töösturid ja nende selja taga seisev kapital põlistab oma ülemvõimu planeedil Maa. Digitaalse meedia teke võimaldab samadel jõududel “divide &conquer” printsiibil kontrollida ka kultuuri, poliitikat ja teisi valdkondi. Ainult naiivitarid võivad teha nägu, et neid mõjusid ei eksisteeri.
On juba tekkinud anarhistliku iseloomuga mõisted nagu GPL, copyleft, Creative commons. On täiesti ilmne, et intellektuaalse omandi mõistega kaasnev fashistlik hegemoonia ei saa väga kaua kesta.
Ühtlasi peaks ka täiesti selge olema, et intellektuaalse omandi “kaitse” maailmas saab Eesti olla vaid riik kust võetakse. Meil endil on väga vähe anda. Vastavalt siis avaldab see nähtus ka mõju meie väliskaubanduse defitsiidile.