IPEstonia

24.-25. aprillil 2008 toimus Reval Hotell Olümpia konverentsikeskuses Eesti Patendiameti ja Ülemaailmse Intellektuaalomandi Organisatsiooni (WIPO) koostöös seminar.
Seminari ettekannete slaidid on kättesaadavad Patendiameti kodulehel: http://www.epa.ee/client/default.asp?wa_id=984&wa_id_key= .

Et mul oli samuti võimalus seminaril osaleda, siis ettekande koostamiseks uurisin Eesti ettevõtjatelt ja teadlastelt nende patenteerimise kogemuste kohta.
Allpool lühikokkuvõtte vastustest.

1. Mis ajendas Teid või Teie ettevõtet patenditaotlust(-si) esitama? Ja kas see on ennast õigustanud? (Vastused toodud vastajate tegevusvaldkondade järgi)

Elektroonika, mehaanika
•Millegi uue väljatöötamisel on õiguskaitse ajendiks olnud võimalik turupotentsiaal.
•Turul olevatest lahendustest odavama (või muid eeliseid omava) lahenduse väljatöötamine.

Meditsiin
•Ravimi toimeaine väljatöötamisel pole mõeldav, et intellektuaalomandit ei kaitsta. Asi, mida hiljem müüa ongi intellektuaalomandi (IO) õigused.
•Väikese tehnoloogiapõhise spin-off ettevõtte jaoks on patenteerimine võimalus näidata oma olemasolu maailmas. Patenteeritud lahendused on äratanud välisinvestorite huvi. Samuti oli patentidel oma roll müügitehingu sõlmimisel rahvusvahelise meditsiinitehnika kontserniga.
•Patenteerimine on ettevõtte üks strateegilise majandusmõjuga tegevus enesekehtestamiseks pingelisel maailmaturul.
•Patenteerimine enesekehtestuseks teaduse vallas on oma eesmärgi täitnud, lootus teenida ilma tehnoloogilise katsetamise, prototüübita seni mitte.

Meelelahutus
•Ideest prototüübini jõudmisel patendiandmebaasidest analoogsete lahenduste mitte leidmisel oli patenditaotluse esitamine järgmiseks loogiliseks sammuks. Taotletud kaitse on olnud abiks jäljendajate vastu. Tänu patendile saadi suurel rahvusvahelisel messil läbi messikataloogis viidatud patendi numbrile kasulik kontakt, mis viis toote esinduslepingu sõlmimiseni Ameerikas, Jaapanis ja Euroopas.

Biotehnoloogia
•Ilma patentideta puudub teadus- ja arendustegevuse tulemustel rakenduslik väärtus, patentide olemasolu võimaldab sõlmida kasulikke litsentsimüügilepinguid.
•Patendiportfelli paksus ja kvaliteet on üks komponent ettevõtte tõsiseltvõetavuse hindamisel.
•Investorite kaasamisel on mänginud olulist rolli, kuid nišitoote puhul konkurentsieelist pole andnud.

Telekommunikatsioon
•Väikeettevõttele on tugeva IO portfelli kasvatamine võimalus suurendada ettevõtte väärtust, mis on oluline investorite kaasamisel. Patentide olemasolu annab signaali, mis iseloomustab ettevõtet innovatiivse ja usaldusväärsena välispartnerite silmis.

Materjalitehnoloogiad
•Ettevõtte eesmärkide saavutamine ja töö iseloom tingivad uute tehnilisete lahenduste väljatöötamist. Välja töötatud uudsed lahendused on eeldatavasti tulevikus tööstuslikult kasutatavad vastavalt rakenduste tehnoloogilisele arengule ja turule – põhjus, miks olulisematele leitud uuendustele on patenti taotletud.
•Patenditaotlused on arendustegevusele IO tausta kujundamine. IO omamine/ mitteomamine on oluline läbirääkimiste teema ettevõtte tegevusest huvitatud teiste ettevõtetega. Patendid/patenditaotlused annavad eelise arendustegevuse valdkonnas

2. Kas ja kuidas see mõjus Teie ettevõtte konkurentsivõimele või mõjutas Teie ettevõtte äritegevust?

•Hoolega tuleb kaaluda kus kaitset taotleda kuna väikeettevõtte äritegevusele võib kaitse taotlemine minna suhteliselt kalliks maksma.
•Pigem kahandas konkurentsivõimet kuna võttis ära vabu ressursse arenduselt ja müügitegevuselt.
•IO kaitsmine on positiivne element investorite kaasamisel, teisest küljest on IO kaitsmine kinni võtnud suures ulatuses ettevõtte jooksvaid vahendeid.
•Tehingud ülikooli väikese spin-off ettevõtte ja tööstusgigandi vahel said teoks, vähemalt osaliselt, tänu patentidele.
•Patendinumber tootel on andnud ettevõttele ja tootele lisaväärtust usaldusväärsuse näol.
•See on mõjutanud nii labori rahalist seisu kui ka töötajate rahalist motivatsiooni litsensitasude näol.
•Äritegevuses tuleb arvestada, et patendiga kaitstud tehnoloogia on nagu avaldatud artikkel, mis avab leiutise olemuse ja muudab selle vabalt kasutatavaks kõikjal va riigis, kus patent on välja antud. Patentide olemasolu omas valdkonnas annab ettevõttele tugevama konkurentsipositsiooni.
•Mõju pole alati positiivne – nt teadlasi tõrjub võõras patent pigem uurimisvaldkonnast eemale.
•Patenteeritud lahenduste osas Eestis konkurentsi pole tekkinud.
•Patendi omamine mõjub reklaamina ja positiivne mõju on seega olemas. Samas tuleb alati ka alternatiive kaaluda.

3. Kas ja millisel muul viisil olete veel lisaks patenditaotluste esitamisele patendisüsteemi võimalusi kasutanud (patendiinfo uuringud, õiguste ost/müük, vaidlusküsimused, vm)?
•Tõsisemate teadustöö tulemuste puhul alati uudsuse analüüsi patenteerimise mõttekuse selgitamiseks.
•Litsentsilepingute ettevalmistamine, kaubamärgi kaitsmine, patendiinfo uuringud.
•(a) Patendipaketi edasimüümine. (b) Patendiinfo uuringud on muidugi rutiintegevus.
•Palju kasutanud patendiinfosüsteemi Espacenet. Ühe rahvusvahelise patenditaotluse varalised õigused müüdud.
•Rohkem patendiametiga tegelenud ei ole, kuid ettevõttele on registreeritud kaubamärk.
•Patendiandmebaase kasutame põhiliselt patendiinfo uuringuteks.
•Oleme teinud hulgaliselt patendiuuringuid. Ilma asja laiemalt arutamata on ostetud ka üks litsents USAst, mis hiljem selgus oli asjatu investeering, kuna siis kui lõpuks taotlusest sai patent, olid alles jäänud vaid sellised nõudluspunktid, mis meie teemasse üldse ei puutu.
•Oleme teostanud patendiuuringuid iga uue projekti alguses hindamaks turul tegutsemise vabadust. Oleme ostnud litsentsi ühelt Rootsi ettevõttelt ning hiljem ka kogu firma, et olla kindlad õiguste omamises.
•Oleme kasutanud patendiinfot lahenduste uudsuse kindlaks tegemisel.
•Olen kasutanud patendiinfo uuringuid, vaidlusküsimuste lahendamist.


4. Muud kommentaarid
•Patenteerimisel oma eelised, puudused ja riskid, kasu saamist tuleb õppida, ettevõte peab kaaluma kõiki patenteerimise eeliseid ja puudusi. Peab olema selge, et kaitstav lahendus on tootmisküps, jõukohane ja ettevõte on valmis selle tootega turule minema.
•Nišitoote puhul on raske litsentsi müüa ning ettevõtte jaoks pigem kulu kui tulu.
•Patentide taotlemise otstarbekus sõltub leiutise tüübist ja lähedaste lahenduste olemasolust.
•Ideest prototüübini, patendi välja andmiseni ning litsentside müügini kõik võtab aega.
•Patendi number tootel parandab toote imagot.
•Igale insenerile tuleks kasuks kogemus patendindusest, et osata patentidega äri teha. Eesti patendi taotlemise protsessi läbi käimine on selleks hea ja odav võimalus.
•Ettevõte ei ole oma kaitstud leiutiste kasutamise eest raha küsinud. Samas on probleemiks ideede kopeerijad. Huvi lahenduste vastu on näidanud ka välisettevõtted, keda on tasuta nõustatud, kuna kardetakse järgitegemist ning kohtuskäimist.

Tags: intellektuaalomand, innovatsioon, väikeettevõtjad, konkurentsivõimelisus, patendisüsteem, kaubamärgid, tööstusdisainilahendused, geograafilinetähis, bränd, ideest tooteni, autoriõigus, intellektuaalse omandi kuuluvus töösuhtes, eksport, juhtimine,