Intellektuaalomandi vaatleja: kaubamärgitsirkus kriisi ajal aprill 8, 2009
Posted by Mikk Putk in Intellektuaalomand, Kaubamärgid.Tags: eesti ehitus, juristi abi, kalev, kaubamärgi abc, luterma, mait palts, nordecon, riverito, vaatleja, virgo kruve
1 comment so far
Vaatleja.ee tõi meieni huvitava kaubamärgiteemalise arutelu Virgo Kruve Veebikodus nö virtuaalsete kaubamärkide teemal – mis on ja mis ei ole kaubamärk.
Päev hiljem, täna, kas Virgo postituse peale või siis juhuslik kokkusattumine, aga EPL Online rubriigis Juristi Abi on Mait Palts (Eesti kaubandus-tööstuskoja jurist) teinud väikse nupu “Millal saab kaubamärki registreerida?”.
* * *
Ilmselt on kaubamärgid saanud või saamas kuumaks teemaks. Märtsi lõpust jäi silma teinegi EPL huvitav artikkel, kus on juttu sellest, kuidas ettevõte Kaubamärgi ABC on asunud seni registreerimata kaubamärke oma nimele registreerima.
Loodetavasti ei lähe selle “geniaalse äriideega” sama moodi nagu meil läks näiteks sms laenu pakkujate ja sendioksjonitega – üks tegi ees ja kohe leidus hulk jäljendajaid. Kui nii peaks juhtuma, siis on ilmselt hulgaliselt uusi kaubamärgi teemalisi (kohtu)vaidlusi tulevikus ees ootamas.
Igaks juhuks tasuks ettevõtjatel oma toodete-teenuste kaubamärkide seis üle vaadata, kas ja kui palju segaks või takistaks nende äritegevust, kui mõni teine nende registreerimata kaubamärgi(d) enda nimele registreeriks.
* * *
Huvitav on jälgida ka, kuidas suurettevõtted vahetavad nimesid. Hiljutistest on silma jäänud, kuidas Kalevist sai Luterma, Merko Ehitusest AS Järvevana, Merko Grupist AS Riverito, Eesti Ehitusest Nordecon.
Nime- ja kaubamärgi vahetus on iga ettevõtte jaoks väga oluline imagoloogiline samm. Kaubamärgi muutuste taga on enamasti ettevõtte soov kommunikeerida uusi väärtusi ja/või distantseerida ennast olemasolevatest. Reeglina tingib kaubamärgi muutuse soov saavutada paremaid majandustulemusi.
Jaan Vare, EPL Ärileht, 27.02.2009, http://www.arileht.ee/artikkel/460320
Kalev muutus Luterma’ks aprill 6, 2009
Posted by Mikk Putk in Kaubamärgid, Tööstusomand.Tags: kaubamärk, kaubamärgiõigus, luterma, kalev, turundus
add a comment
Kaubamärk kui ettevõtte maine, kvaliteedi ja teenustepaketi väljendaja. Olenevalt ettevõtte suurusest ja tema pakutavatest teenustest võib kaubamärk olla ettevõtte intellektuaalse omandina üks suurimaid ettevõtte varasid. Hästi välja töötatud ja turustatud kaubamärk on see mille läbi inimesel tekib assotsiatsioon ettevõtte teenustega, mida nähes ta peaks teadma, mis selle märgi omanik talle on võimeline pakkuma.
Teine asi on ettevõtte ärinimi, mis võib aga ei pruugi olla sama sõna või sõnakombinatsioon, mida kasutatakse kaubamärgis.
Kuivõrd kaubamärk on vara nagu iga teine, võib seda osta ja müüa ning pantida. Samuti võib otsustada ettevõtte vahetada oma kaubamärki äritegevuse jooksul. Kindlasti ei saa see olla lihtne ning on üpriski kulukas ja keeruline ennast uuesti kehtestada teise nime alt, seega peab kaubamärgi loomine ettevõttele olema olulise kaaluga ja väga läbimõeldud samm.
Miks siis on nii, et Kalev, mis ei tähista ainult kommivabrikut, vaid ka näiteks Kalev meediagruppi, kuid ka muid äritegevuse valdkondi on end muutnud Lutermaks. Ilmselt ei tähenda see seda, nüüd tuleb K-kohusekese asemel müügile L-Lohuke, kuid Kalevi grupist me enam endise nime all lugeda ei saa.
Kalevi uus nimi Luterma http://www2.epa.ee/Patent/mark.nsf/vwSearchEst/24DD773F5E8197EBC225758C005D4922?OpenDocument&Eesti kuulub OÜ-le Mosaic (10977888), mis kuulub Alar Pink’ile, kes väidetavalt mõtles välja ka K-kohukese maiustuse nime. Kalev Meedia jätkab alates 20.02.2009.a. AS Via Concept nime all.
Tegelikult ei ole Kalev ainukene ettevõtte, kes on muutnud kasutatavat kaubamärki. Kas seda tehakse tõesti uue näo ja sisu loomiseks või mingil muul eesmärgil näitab lähitulevik.
Kui ehtne ikkagi on meie Põltsamaa? Veebruar 27, 2009
Posted by Liina Lintrop in Intellektuaalomand, Kaubamärgid, Tööstusomand, Vaidlused.Tags: geograafiline tähis, juust, kaubamärgiseadus, kaubamärk, piimatööstus, riigikohtu lahend
add a comment
Riigikohtu lahend kaubamärgivaidluses nr 3-2-1-1-09, 25. veebruar 2009.a.
Hageja Piimandusühistu E-Piim, esindaja vandeadvokaat Ants Nõmper. Kostja OSAÜHING PÕLTSAMAA MEIEREI JUUSTUTÖÖSTUS, esindaja vandeadvokaat Nigul Saar.
Piimandusühistu E-Piim (hageja) esitas 29. detsembril 2006. a Harju Maakohtule hagi OSAÜHINGU PÕLTSAMAA MEIEREI JUUSTUTÖÖSTUS (kostja) vastu kaubamärgi „PÕLTSAMAA kuldne kera + kuju” õiguskaitset välistavate asjaolude tuvastamiseks. Hagiavalduse kohaselt kanti hageja taotlusel geograafiline tähis „Põltsamaa juust” registrisse 1. septembril 2003. Kostja esitas 23. aprillil 2002 taotluse kaubamärgi „PÕLTSAMAA kuldne kera + kuju”. Kaubamärgi reproduktsioonil on muu tekstiga võrreldes suuremalt kujutatud sõna „Põltsamaa” ning kaubamärgi taustaks on Põltsamaa lossivaremete ning kiriku kujutis. Patendiamet määras „Põltsamaa” kui geograafilist päritolu näitava sõna mittekaitstavaks osaks. Tööstusomandi apellatsioonikomisjon jättis 29. septembri 2006. a otsusega hageja kaebuse rahuldamata, asudes seisukohale, et kaubamärgitaotlus ei ole esitatud pahauskselt, kuivõrd tõendamata on Põltsamaa maine juustutootmiskohana.
Vaieldi selle üle, kas Põltsamaa juust on Põltsamaa juust ja mis teeb ühest juustust Põltsamaa juustu ning kas kaubamärgiavaldus oli esitatud heauskselt ning mille järgi seda hinnata.
Lõppkokkuvõttes jäeti hagi rahuldamata, leiti et kaubamärgi registreerimise avaldus oli esitatud heauskselt ja seega ei hakata hindama kuivõrd kaubamärgi all toodetav toode seostub Põltsamaaga või eksitab tarbijaid.
Enneolematu olukord Eesti intellektuaalomandi valdkonnas Veebruar 17, 2009
Posted by Mikk Putk in Autoriõigus, Eesti Patendiamet, IO õpe, IO üritused, Info, Intellektuaalomand, Kasulikud mudelid, Kaubamärgid, Patendid, Tööstusdisain, Tööstusomand.1 comment so far
Mis siis nii enneolematut küsiks nii mõnigi ja kergitaks kulmu. Kes pisut valdkonnaga kursis, see ilmselt teab, et võimalused end intellektuaalomandi valdkonnas Eestis täiendada on suhteliselt piiratud, kui mitte olematud.
Nüüd on aga äkitsi korraga pakkumisel suhteliselt väikeste vahedega toimuvaid koolitusi ühtekokku koguni viis.
Käsitletavad teemad jagunevad seinast seina:
- Kuidas rakendada intellektuaalse omandi õigusi enda kasuks?
- Erisugused intellektuaalomandi kaitse võimalused
- Kaubamärgi valik ja kaitsmine
- Intellektuaalomandi seminari eluteaduste ettevõtetele ja ettevõtlikele teadlastele toidutehnoloogia, biotehnoloogia, energia ja keskkonnatehnoloogia valdkonnas.
- Tööstusomandi õiguste jõustamine Eestis ja Hiinas
Vaata täpsemat ülevaadet toimvate seminaride aegade, hindade, esinejate ja teemade kohta siit: http://ipestonia.ning.com/profiles/blogs/enneolematu-olukord-eesti
SUSI kaubamärk, hoopis vein mitte hotell Veebruar 13, 2009
Posted by Liina Lintrop in Autoriõigus, Intellektuaalomand, Kaubamärgid, Vaidlused.Tags: aegumine, Autoriõigus, üldtuntud kaubamärk, kaubamärgi seadus, kohtuvaidlus, Susi
add a comment
Riigikohtu otsus 3-2-1-142-08, 11. veebruarist 2009.a. Aktsiaseltsi Susi hagi Aktsiaseltsi Tallinna Karastusjoogid vastu kaubamärgi „SUSI” üldtuntuks tunnistamiseks ja kostja ainuõiguse kaubamärgile nr 32574 „SUSI KANGE VEIN + kuju” tühiseks tunnistamiseks.
Hageja esindaja vandeadvokaat Mati Maksing, kostja esindaja vandeadvokaat Aivar Pilv.
Lõppotsus: Jätta Aktsiaseltsi Susi hagi Aktsiaseltsi Tallinna Karastusjoogid vastu kaubamärgi „SUSI” üldtuntuks tunnistamiseks ja kostja ainuõiguse kaubamärgile nr 32574 („SUSI KANGE VEIN + kuju”) tühiseks tunnistamiseks rahuldamata.
Hageja väited: Hageja arvates tuli asjas kohaldada enne 1. maid 2004 kehtinud kaubamärgiseadust, mis kehtis kostja kaubamärgi registreerimise ajal. Vaidlustamiseks ei pea tooted/teenused olema samaliigilised, sest hageja leiab, et varemkehtinud seadus ei seadnud üldtuntud kaubamärgi omanikult loa küsimise tingimuseks kaubamärgiga tähistatud kaupade või teenuste identsust või samaliigilisust. Samuti toonitab hageja, et varemkehtinud kaubamärgiseaduse § 8 lg 1 p 8 kohaselt ei registreerita kaubamärgina märke, mis sisaldavad autoriõigusega kaitstud teoseid või nende nimetusi, kui registreerimiseks puudub õigustatud isiku kirjalik luba. Hageja aga tellis sõna „SUSI” sisaldava logo kujunduse Andrei Kononovilt, kes andis autorilepingu lisas toodud „SUSI + kuju” logo hagejale üle 1. veebruaril 1998. Autorilepingu kohaselt on autorilt hagejale üle läinud kõik autorilepingu lisas toodud kujunduse kui teosega kaasnevad varalised autoriõigused, sealhulgas õigus teost töödelda. Susi nime all oli tuntuks saanud ka hagejale kuuluv hotellihoone kui arhitektuurne teos. Kostja on teadlikult kasutanud hageja tellimusel loodud teost. Kasutamine seisneb autoriõiguse seaduse § 13 lg 1 p-s 5 sätestatud töötluse tegemises hageja teosest.
Kostja väited: Kostja leiab muu hulgas, et isegi kui kohaldada tuleks enne 1. maid 2004 kehtinud kaubamärgiseadust, siis on hageja kohustatud tõendama oma kaubamärgi „SUSI” üldtuntust klassis 33 „Alkohoolsed joogid” ja usaldusväärselt põhjendama, et tema väidetavalt üldtuntud kaubamärgi kasutamisega teiste kaupade tähistamiseks on kaasnenud kaubamärgi eristatavuse või maine põhjendamatu ärakasutamine või maine kahjustamine. Hageja ei ole eeltoodud asjaolusid tõendanud, mistõttu ka sel alusel ei tule hagi rahuldada. Samuti on hagi esitamise õigus aegunud.
Maakohus leidis: Hageja nõue kaubamärgi üldtuntuks tunnistamiseks on aegunud (üle 5 aasta kaubamärgi registreerimisest) ja hagi tuleb jätta rahuldamata. Samuti, et kaubamärgi registreeringu vaidlustamisel saab kohaldada vaid kehtivat seadust. Samuti, et üldtuntud kaubamärgiga vastandamiseks ei vaadata mitte kaupade/teenuste samaliigilisust vaid märkide sarnasust ning sellekohaseid tõendeid pole hageja esitanud. Maakohus on ekslikul arvamusel (minu isiklik seisukoht), et autoriõiguse seaduse § 4 lg 2 järgi saab autoriõigusega kaitsta ainult sellist arhitektuurilist loomingut, mis sisaldab originaalset kunstilist väljendust. Maakohus leiab, et tõendid puuduvad selle kohta, et” SUSI” hotell oleks eripärane või üldtuntud oma ehitusstiili või ehituskunsti poolest, seega ei saa ka uut registreeritud kaubamärki lugeda autoriõiguse rikkumiseks.
Minule on igatahes see täiesti uus teave, et arhitektuur ei ole kaitstud autoriõigusega kui puudub silmapaistev originaalsus 
Ringkonnakohus: Nõustub maakohtuga, et hagi esitamise õigus on aegunud, seda 18. oktoobril 2005.a. Hagi esitati aga 19. oktoobril 2005.a! Hageja üritab tugineda sellele, et kostja on esitanud registreerimisavalduse pahauskselt, millele tuginedes saaks tähtaega ennistada, aga tulutult. Ka riigikohus leiab, et kaubamärgiseaduse § 52 lg-s 5 sätestatud viieaastane tähtaeg on hagi aegumistähtaeg.
Riigikohus sisuliselt vaidluse asjaolusid üle ei hinnanud, kuivõrd hagi esitamise õigus oli aegunud.
Sama lahendi ja ka muu euroopa kohtu praktika kohta ilmus 22.04.2009 äripäevas Aivar Pilve enda büroo poolt koostatud artikkel:
http://ap3.ee/Default2.aspx?BlogID=73c43f3a-e44a-40a7-8c9c-cf9d5d1bdbf2&ref=lastadd
Kaubamärgivaidlus koerasõpradele jaanuar 29, 2009
Posted by Liina Lintrop in Kaubamärgid, OHIM, Vaidlused.Tags: Nicola Trussardi, Office for Harmonization in the Internal Market, Business and Economy, rahakott, kaubamärgi vaidlus, tööstusomandi apellatsioonikomisjon, TOAK
add a comment
Kui ostad rahakoti, millel on kutsu pilt, kas esimesena mõtleb keskmine mõistlik tarbija:
a) vahva rahakott !
b) see rahakott on tehtud kutsust ?
c) selle kutsu pilt on äravahetamiseni sarnane ühe teise kutsu pildiga.
Tegelikult ei vaieldud selle üle, aga kutsudest oli juttu küll…
20.02.2007.a. esitas Saksamaale registreeritud ettevõte Engbers Holding GMBH esindaja Urmas Kauleri läbikaebuse Tööstusomandi apellatsioonikomisjonile (Komisjon) kaubamärgi “engbers+kuju” registreerimisest keeldumise kohta klassis 18.
Patendiamet keeldus õiguskaitset andmast klassis 18 (nahast tooted, matkakomplektid, käekotid, rahakotid jms), kuna kaubamärk on äravahetamiseni sarnane samas klassis Trussardi S.P.A. registreeritud kaubamärgiga ja soovis näha Trussardi S.P.A. nõusolekut. Klassides 3, 9 ja 14 Engbers kaubamärgi õiguskaitse sai.
Hindamiseks võrdles Komisjon selliseid jooksvate kutsude pilte. Ühel puhul on kutsu väike ja kaelarihmaga. Teisel puhul suur ja rihmata. Ühel koeral on saba püsti, teisel lontis.
Patendiametil ja kaebajal on erinevad nägemused sellest, kas rahvusvahelisel kaubamärgil domineerib kutsu või domineerib sõna. Kaebaja on leidnud, et isegi kutsude rinnakorvid on erineva suurusega. Kaebaja toob näiteks erinevaid loomade pilte, mis on registreeritud kaubamärkidena tiigreid, rebaseid ja imeliku pika kehaga mutantlooma kelle liiki ma ei suuda tuvastada.
Kaebaja viitab ka Euroopa Kohtu otsusele C-120/04, kus kohus leidis, et isegi kui uus kaubamärk sisaldab identset osa varem registreeritud kaubamärgist, siis ei ole üldse kindel, et tarbija need märgid segi ajaks. Antud juhul on kutsud aga lausa erinevad.
Patendiamet aga on veendunud, et tarbija võib sattuda eksitusse ja arvata, et ettevõte on osad kaubad (käekotid jms) tähistanud kombineeritud kaubamärgiga (engbers+kutsu pilt) ja ülejäänud kaubad tähistanud lihtsalt kutsu pildiga ehk kujundusliku kaubamärgiga.
Komisjon toonitab lahendis ka seda, et Komisjoni otsuste näol ei ole tegemist pretsedendiõigusega. Komisjon nõustus Patendiameti otsusega ja jättis kaebuse rahuldamata.
Komisjon leidis, et kaubamärgivaidluste lahendamisel ei saa arvestada Euroopa Liidu teiste liikmesriikide kaubamärgipraktikaga. See on seotud igas riigis eksisteerivate konkreetsete asjaoludega, mis ei ole Komisjonile teada. Samuti võivad erineda õigusaktida ja ei Patendiameti ega OHIM‘i eelnevad otsused ei moodusta ükshaaval võetuna pretsedente, mida
Patendiamet peaks tulevikus järgima.
Eestis ei saa vastavalt Kaubamärgiseaduse § 10 lg 1 p-le 2 õiguskaitset kaubamärk, mis on identne või sarnane varasema kaubamärgiga. Koera kujutisel on kaubamärgis iseseisev positsioon ka siis, kui koera kujutis on esitatud väiksemalt , kui kaubamärgi sõnaline osa. Ostjale on oluline kaubamärgi üldmulje ning kutsu on kaubamärgis väga silmatorkav.
Komisjoni otsus nr 1056-o, 28. jaanuarist 2009.a.
![Reblog this post [with Zemanta]](http://img.zemanta.com/reblog_e.png?x-id=eabe622e-d29c-4b6b-b24b-20ade96e46b2)
Riigikohtu otsus kaubamärgivaidluses Detsember 29, 2008
Posted by Liina Lintrop in Intellektuaalomand, Kaubamärgid, Vaidlused.Tags: intellektuaalne omand, kaubamärk, litsentsid, litsentsileping, riigikohtu lahend
add a comment
Riigikohtu otsus 3-2-1-109-08, 17. detsembrist 2008.
Kättesaadav siit: http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-109-08
AS Stol-I hagi AS LIVIKO vastu kaubamärgiõiguse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks.
AS Stol-I (hageja) esitas Harju Maakohtule hagi AS LIVIKO (kostja) vastu 1 760 000 krooni saamiseks. 14. juunil 2005. a suurendas hageja hagihinda 16 483 942 kroonini.
Maakohus on oma otsuses leidnud, et KaMS § 36 lg 1 p 2 ja lg-t 2 koosmõjus grammatiliselt tõlgendades läheb kaubamärgiomaniku keeldumisel hagi esitamisest selle nõude esitamise õigus üle litsentsiaadile, kui litsentsileping ei sätesta teisiti. Tegemist on legaaltsessiooniga. Seega saab litsentsiaat nõuda ka kaubamärgiomaniku saamata jäänud tulu ja seetõttu pole oluline, millal litsentsiaat kui juriidiline isik registrisse kanti või millal litsentsileping tema suhtes jõustus. Ringkonnakohus on maakohtu eelnimetatud seisukohtadega nõustunud. Kolleegium nõustub kohtute põhjendusega, et varasema KaMS § 36 lg 1 p-st 2 ja lg-st 2 tulenevalt saab hageja nõuda kaubamärgiomaniku saamata jäänud tulu ja seetõttu pole oluline, millal tema kui juriidiline isik registrisse kanti või millal litsentsileping tema suhtes jõustus.
Varasema KaMS § 21 kohaselt võib kaubamärgivaldaja (litsentsiaar) litsentsilepingu alusel anda kaubamärgi kasutamise õiguse teisele isikule/teistele isikutele (litsentsiaadile/litsentsiaatidele). Litsentsilepingu kohta tehakse kanne registrisse pärast riigilõivu tasumist. Kaubamärgiseadusest ei tulene, et isik, kes esitas kaubamärgi registreerimiseks taotluse Patendiametile, ei saanud sõlmida litsentsilepingut enne kaubamärgi registris registreerimist. Samuti ei tulene enne 1. maid 2004. a kehtinud kaubamärgiseadusest, et litsentsileping hakkab kehtima lepingu kohta kande tegemisest. Kuna kaubamärk “Stolichnaya” registreeriti, sai hageja varasema KaMS § 17 lg-st 1 tulenevalt õigused kaubamärgi registreerimistaotluse saabumise kuupäevast alates ehk 2. veebruarist 1993 tagasiulatuvalt (vt ka Riigikohtu 23. septembri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-73-08, p 15).
KaMS § 17 lg 1 järgi kehtib õigus kaubamärgile registreerimise taotluse saabumise kuupäevast kümne aasta möödumiseni registrisse kandmise kuupäevast. Kaubamärgi registreerimise taotluse esitamise kuupäev omab tähtsust kaubamärgi prioriteedi kindlaksmääramisel. KaMS § 10 lg 1 kohaselt määratakse kaubamärgi prioriteet kindlaks kaubamärgi registreerimise taotluse saabumise kuupäevast. Esimesena registreerimistaotluse esitanud isikul on eelisõigus kaubamärgi registreerimiseks vastaval territooriumil. Eeltoodu alusel leidis kolleegium, et kaubamärgi prioriteedi määrab küll tema registreerimise taotluse esitamise kuupäev, kuid kaubamärgi õiguskaitse tekib registreerimistaotluse saabumise kuupäevast üksnes sel juhul, kui kaubamärk kantakse registrisse. Kolleegium kordab seisukohta, et kaubamärgi õiguskaitse tekib KaMS § 17 lg 1 kohaselt kaubamärgi registrisse kandmisel tagasiulatuvalt alates registreerimistaotluse saabumise kuupäevast.
IPEstonia Forum Detsember 12, 2008
Posted by Liina Lintrop in Autoriõigus, IP Estonia, IP blogs, Industrial Property, Industrial designs, Info, Innovation, Innovatsioon, Intellectual Property, Intellektuaalomand, Inventions, Inventors, Kasulikud mudelid, Kasulikud viited, Kaubamärgid, Leiutamine, Patendid, Patents, Trademarks, Tööstusdisain, Tööstusomand, Useful links, Utility models, e-Learning, inventing.Tags: intellectual property forum, intellektuaalomandi arutelu, intellektuaalomandi kaitse, intellektuaalomandi küsimused, ip forum, ipestonia forum
add a comment
Dear readers of this blog! / Head blogi lugejad!
As we have been having increasing interest in our postings we decided to make the blog more interactive. We have added a questions and answers (q&a) tab where you can find a link to our new forum to discuss business and law in IP field in Estonia or you can post your questions on the q&a site in the blog.
Feel free to debate, as questions and answer others in IP field in the IPEstonia forum http://ipestonia.ning.com/forum .
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis 2008. aastal ettevalmistamisel olevad seaduseelnõud Detsember 10, 2008
Posted by Mikk Putk in Kaubamärgid, Patendid, Seadusandlus.Tags: kaubamärgiseadus, patendiseadus, riigikaitse, tööstusomandiõiguskaitse
add a comment
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Õigusosakonna juhataja Eva Vanamb on teinud ülevaate ministeeriumis käimasolevatest seaduseelnõudest. 21-punktilise loetelu hulgas on välja toodud ka järgmine (http://www.mkm.ee/failid/Yld_Oigusloomeplaan_Eva_Vanamb.pdf):
12. Patendiseaduse, kaubamärgiseaduse, tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse, täitemenetluse seadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seadus
Eelnõuga tehtavad täiendused ja muudatused saab jagada kolmeks:
1) patenditaotluste salastamist võimaldava regulatsiooni loomine, s.o luuakse
mehhanism, mis võimaldaks patenditaotluses esitatud riigikaitse
seisukohalt oluliste leiutiste salajas hoidmist;
2) patenditud leiutiste riiklikku ärieesmärgita kasutamist võimaldavate
üldpõhimõtete loomine (seondub eelkõige HIV/AIDS vastase
võitlusega);
3) praktikas ilmnenud probleemide ja kitsaskohtade likvideerimine
tööstusomandi õiguskaitse valdkonnas, sh kooskõla kindlustamine
ühenduse õigusaktidega.
Eelnõu on kooskõlastamisel Justiitsministeeriumis.
Kaubamärgiteemalisi artikleid November 26, 2008
Posted by Liina Lintrop in Autoriõigus, Info, Intellektuaalomand, Kaubamärgid, Tööstusomand.Tags: autorileping, bränd, brändileht, domeeninimi, kaubamärkide pantimine, suhtekorraldus
add a comment
Hiljuti on Eestis ilmunud mitmeid kaubamärgiteemalisi artikleid.
Ilmus Priit Lätt‘i ja Hele Karja` artikkel kaubamärkide pantimisest (05. nov 2008 kättesaav ka raamatupidaja.ee veebilehel http://raamatupidaja.ee/205433art/ ). Artiklis rõhutatakse, et registerpandi seadmiseks peab olema notariaalselt tõestatud leping pandipidaja ja pantija vahel. Kaubamärk jääb küll pantija valdusesse, kuid tagab pandipidaja nõudeid pantija suhtes.
“Kaubamärgi pantimise peamisteks probleemideks on kaubamärgi väärtuse leidmine, selle hoidmine ning õiguste tähtajalisus.”
Räägitakse veel sellest, et pantimisel peab kaubamärgiomanik olema valmis tõendama potentsiaalsele pandipidajale litsentside puudumist/olemasolu, kaubamärgi kasutamist, omandiõigust, varasemate koormatiste ja vaidluste puudumist.
Pandi seadmise kulude koha pealt tuuakse välja seda, et “Teenused, mida pakuvad professionaalsed intellektuaalse omandi (IO) hindajad, on hädavajalikud kui eesmärgiks on saada usaldusväärseid tulemusi. Registerpandi seadmise lepingu sõlmimisega kaasnevad ka notaritasud ja riigilõivud, mis arvutatakse samadel põhimõtetel kui kinnisvarale hüpoteegi seadmisel.”
Pandilepingu osadeks võivad tulla ka ettevõtte käibe senisel tasemel hoidmise kohustus ja maine hoidmine.
“Käesoleval hetkel on Eestis panditud alla saja kaubamärgi. Pangad on seni aktsepteerinud kaubamärki ainult lisatagatisena.”
“Üleskutsena võikski öelda, et finantsasutused võiksid tänasel langeval kinnisvaraturul ühe võimalusena kaaluda laialdasemat pantide seadmist kaubamärkidele, et ettevõtted saaksid omandada täiendavaid lisafinantseerimisvahendeid.”
Lisaks on ilmunud 24. november 2008 Päevalehe vahel Brändileht, mis räägib ka kaubamärkidest brändinduse osana.
Kairi Karusoo, Luiga Mody Hääl Borenius vandeadvokaat, kirjutab autorilepingu olulisusest kaubamärgi kujunduse tellimisel.
Oma artiklis toob ta välja seda, et kaubamärgi tellimise lepingus peab olema täpselt sätestatud autori varaliste õiguste loovutamise ulatus kaubamärgi tellijale. “Kui pooltevahelised muud kokkulepped puuduvad, siis omandab tellija üksnes logo kaubamärgina kasutamise õiguse.” Oluline on pöörata tähelepanu ka sellele, kas ainult tellija saab kaubamärki kasutada (frantsiis) ja kus, kas Eestis või ka mujal.
Peep Talimaa kirjutab kaubamärgi suhtekorralduse teemal, kaubamärgi kommunikatsiooni eesmärkide ja põhisõnumite kokku leppimisest, kanalitest ja sihtrühmade valikust.
Mari Must, Raidla Leijns & Norcous, Euroopa kaubamärgi- ja disainivolinik, kirjutab artiklis “Kelle oma on minu bränd tegelikult?” autori, agentuuri ja kliendi omavahelistest juriidilistest suhetest. “Ideaalis lähevad kõik autoriõigused üle agentuurile, kes omakorda annab kõik vajalikud õigused üle kliendile”. “Kui agentuur kasutab kliendile teenuse osutamisel väljast poolt abi, tuleb autoriõiguste üleminekus kindlasti kokku leppida, kuna seaduse alusel need automaatselt agentuurile üle ei lähe”. Samuti viitab Mari Must tähelepanu sellele, et taotletav kaubamärk ei tohi olla identne ega sarnane sarnastele kaupadele ja teenustele registreeritud varasema kaubamärgiga. Tuleb teha põhjalik eelkontroll enne kaubamärgi registreerimise taotlemist.
Raivo Koitel, patendivolinik, kirjutab artiklis “Domeeninimi kui kaubamärk”, et domeeninimi sarnaneb funktsioonidelt kaubamärgiga, kuna see hõlbustab eristamist ja meeldejätmist, annab teavet, näitab kuuluvust või pärituolu ning täidab ka reklaamifunktsiooni. “Eesti tippdomeenide.ee alaste vaidluste lahendamiseks on ainuvõimalik kohtumenetlus.”
Raivo Koitel toob teises artiklis samas väljaandes “Kaubamärgi kaitse välisturgudel” välja võrdluse rahvusliku kaubamärgi registreerimise plussidest ja miinustest igas välisriigis eraldi, kuid seda sama ka rahvusvahelise kaubamärgi osas Madridi süsteemi raames kui ka Euroopa Ühenduse kaubamärgi osas. Kokkuvõttena toob ta välja, et otstarbekas on investeerida siiski patendivoliniku töösse, kes aitab kliendil valida kõige otstarbekama kaitse tee ning kõige kulueffektiivsema.
Mikk Putk
Liina Lintrop