Patendi žargoon oktoober 3, 2009
Posted by Mikk Putk in Patendiinformatsioon, Patendiuuringud, patent searching.Tags: patendi žargoon, patent jargon, patent searching kit
add a comment
Euroopa Patendiameti värskes patendinduse õppematerjalis “The patent teaching kit” tutvustatakse muuhulgas ka nö patendi keelt. Kes on patente lugenud on ilmselt ka märganud, et keelekasutus patentides erineb tihti tavapärasest kõnekeelest ning võib üpris kummaline olla.
Sellel on mitmeid põhjusi. Asju mitte nende tavapäraste nimedega nimetades püütakse vältida mitmeti mõistmist või siis anda jälle võimalikult laia tähendust. Samas võib mingi seade sisaldada mitmeid sama nimetusega detaile. Selleks, et leiutise kirjeldamisel need segamini ei läheks, tuleb neile anda erinevad nimetused.
Patendi keele eripäradega arvestamine on vajalik ka patendiuuringute tegemisel märksõnu kasutades. Üheks võimaluseks on kasutada erinevaid sünonüüme, kuid sellest ei pruugi alati piisata, sest näiteks “höövel” ei pruugi alati “höövel” olla, vaid “seade pindade poleerimiseks”. Sellisel juhul võib olla põhjuseks, et soovitakse leiutist nö peita (näiteks konkurentide eest), et see oleks patendiandmebaasidest raskemini leitav.
Toon siin mõned näited, mida Euroopa Patendiamet oma õppematerjalides on välja toonud.
writing instrument = pen
a plurality of balls = ball bearing
spherical object with floppy filaments to promote sure capture = toy ball
electrical power source for electronic circuits = battery
semiconductor switching device with a control electrode = transistor
galvanically isolated electrical coupling means = transformer
photo-transmitting device = LED (light-emitting diode)
arrangement for tapping power from an electrical cable = current collector
elongate member = pipe, riser, cable or optical fibre
wing = door or window
energy-storing means = spring
fastening means = nail, screw or rivet, etc.
a flexible member = membrane or diaphragm
locking means = U-shaped retainer, etc.
water- and oil-repellent surface = Teflon®
water-soluble or water-dispersible polymer = polyacrylic acid (salt) or polyvinyl alcohol
superabsorbent = gel of polyacrylic acid (salt)
expanded styrenic (co)polymer = polystyrene foam; Styrofoam®
polyisoprene = natural rubber
ionomer = copolymer of ethylene and salts of acrylic acid
graft copolymer of vinyl aromatic monomers on a butadiene rubber = ABS (the plastic of which LEGO bricks are made)
aromatic polyester = PET (polyethylene terephthalate)
Uued leiutised: ohutusvahend, hambahari, pildiraam, maanteerobot, seep, ehitis, kaksikrootormootor, jt juuli 27, 2009
Posted by Mikk Putk in Eesti Patendiamet, Eesti leiutised, Inventions, Kasulikud mudelid, Leiutised, Patendid, Patendiinformatsioon, Patents, Utility models.Tags: estonian inventions, Fromdistance, KSI Konsult, Nordbiochem, Printcenter Eesti AS, tallinna tehnikaülikool, tallinna tehnikakõrgkool, Terastiim OÜ
1 comment so far
Ilmunud on taas Eesti Patendileht (3/2009, 15.06.2009) ja Eesti Kasuliku Mudeli Leht (3/2009, 15.07.2009)
Uusi patente eesti taotlejatele välju antud pole. Avaldatud on järgmised uued patenditaotlused.
EE200800066A Abi- ja ohutusvahend käsitööriistaga töötamiseks
- Käesolev leiutis käsitleb abi- ja ohutusvahendit käsitööriistaga töötamiseks 1, mis sisaldab käekinnitust 2, mis on kinnitatav ümber käe, turvapaela 5 ja tööriistakinnitust 6, mis on kinnitatav ümber tööriista. Käekinnitus 2 on valmistatud seestpoolt nahale sõbralikust materjalist ja on vastavalt käe suurusele takjakinnisega 3 reguleeritav. Tööriistakinnitus 6 on valmistatud seestpoolt tööriista 8 libisemist takistavast materjalist ja on vastavalt tööriista suurusele takjakinnisega 7 reguleeritav. Käe- ja tööriistakinnitus 6 on ühendatud omavahel turvapaelaga 5. Ajal, mil tööriistakinnitus 6 ei ole kasutuses, on see kinnitatud ümber käe, käekinnituse 2 peale.
Omanik: Erko Reinmann
Autor: Erko Reinmann
EE200700053A Kopolülaktiidid, meetod nende valmistamiseks ja neid sisaldav kompositsioon
Omanik: Nordbiochem OÜ
Autorid: Genrih Markovits Tseitlin, Alexandr G. Gruznov, Sergei Gennadevits Beksajev, Artjom Aleksandrovits Sedov, Andrei V. Kuznetsov
EE200900029A Vesinikubakterite fed-batch kultiveerimise meetod ja süsteem
Omanik: Tallinna Tehnikaülikool
Autorid: Kalju Vanatalu, Kalle Tiismaa
EE200900028A Meetod deutereeritud söötmes Escherichia coli BL21(DE3) fed-batch kultiveerimiseks ja rekombinantse valgu ekspressiooniks
Omanik: Tallinna Tehnikaülikool
Autorid: Kalju Vanatalu, Katrin Tomson
EE200700055A Mobiilseadme haldussüsteem
Omanik: Fromdistance OÜ
Autor: Jouko Vierumäki
Eesti Kasuliku Mudeli Lehes on avaldatud aga koguni 31 uue kasuliku mudelina registreeritud leiutise.
News from Estonia juuli 23, 2009
Posted by Mikk Putk in Databases, Eesti Patendiamet, Patendiinformatsioon, Patendiuuringud, Patent Information, Patent and IP information Searching, Useful links, patent searching.Tags: esp@cenet, espacenet
add a comment
Just sellise pealkirjaga tutvustab Eesti Patendiamet oma teenuseid maailma suurima tasuta juurdepääsuga online patendiinfo portaali Esp@cenet esilehel.
News from Estonia
Eesti leiutised maailma vallutamas juuni 9, 2009
Posted by Mikk Putk in Eesti leiutised, Innovatsioon, Konkursid, Leiutised, Loovus, Patendid, Patendiinformatsioon, Tehnoloogiasiire.Tags: arvutimaailm, Eesti leiutised, erkki joonas, kasutajaliides, kompimisaisting, puutetundlik ekraan
add a comment
Lisaks intellektuaalomandi õppe teemalisele konkursile on meil siin teinegi konkurss, mille esialgu välja kuulutatud lõpu kuupäev on juba samuti möödas.
Nimelt tundsime huvi, milline eelmisel aastal eestlaste poolt või eestlaste osalusel saadud patendis kirjeldatud leiutis on kõige rohkem muljet avaldavam.
Ülekaalukalt kõüge rohkem hääli sai Erkki Joasoone leiutis “Meetod kompimisaistingu vahendusel puutetundliku ekraani kasutajaliideses tagasiside tekitamiseks”.
Meetod ja seade kahesuunaliseks puutep?hiseks suhtlemiseks arvuti ja kasutaja vahel
Leiutisest on ajakirjanduses ja blogimaailmas mitmeid kordi kirjutatud. Üks huvitavamaid artikleid on silma jäänud Arvutimaailma lehelt, kus on alustatud koguni eriprojektiga Erkki Joonase leiutis tootmisesse aidata. Vt artiklit siin: http://www.am.ee/node/183.
Leiutis ootab arenguid (Arvutimaailm 5/09)
Eelmises AMis lubasime Erkki Joasoone leiutise edasist saatust jälgida. Kuu ajaga veel maailmas mingit suurt läbimurret kombataval ekraanil ei tulnud. Väikseid arenguid on siiski märgata. Patendi kirjelduse ja joonised võttis vaatamiseks ja kaalumiseks Korea suurtootja LG arendusosakond, samuti on joonised teel
Samsungi ekraanivalmistajate juurde.
Tegemist igati eeskujuliku ideega. Huvitav oleks kindlasti ka teistegi leiutiste käekäiku jälgida. Igatahes mõtlesime oma Eesti leiutiste küsitluse üles jätta ja mõne kuu pärast häältamisest uuesti kokkuvõtteid teha. Hääletada saab jätkuvalt siin:
Anna oma hääl kõige huvitavama Eesti leiutise valimiseks!
Eesti isikutele kuuluvad Euroopa patenditaotlused Mai 23, 2009
Posted by Mikk Putk in Eesti Patendiamet, Eesti leiutised, Leiutised, Patendid, Patendiinformatsioon, Patendiuuringud.Tags: eestlaste leiutised, estonian inventions, euroopa patenditaotlused
1 comment so far
Patendiamet on oma kodulehel välja toonud seisuga 21.05.2009 Eesti isukutele kuuluvad Euroopa patenditaotlused, mida Esp@cenet andmetel oleks justkui 15.
Päris kindlasti Eesti isikutele kuuluvate avaldatud patenditaotluste arv nii väike ei ole. Väikse otsingu tulemusena sain neid 38. Võimalik, et ka see number pole päris täpne, kuid Eesti isikutele kuuluvaid Euroopa patenditaotlusi, on kindlasti rohkem, kui 15
Patendiamet on oma uudist 25.05.2009 täpsustanud ning Patendiameti poolt pakutavas loetelus on kirjas hetkel 33 Eesti isikutele kuuluvat Euroopa patenditaotlust.
Järgnevalt ülevaade leitud Eesti isikutele kuuluvatest Euroopa patenditaotlustest:
Uusi Eesti leiutisi: Tallinna Tehnikaülikoolilt kuus leiutist, lisaks saun, allveeluure meetod, suga ja palju muud Mai 9, 2009
Posted by Mikk Putk in Eesti leiutised, Kasulikud mudelid, Leiutised, Patendid, Patendiinformatsioon.Tags: aswega, Eesti leiutised, eestlaste leiutised, ELIKO, narva õlitehas, rfid, somins studio lux, tallinna tehnikaülikool, tallinna tehnikakõrgkool, tartu ülikool, u-kolle
add a comment
15.04.2009 ilmus Eesti Patendileht 2/2009 ja Eesti Kasuliku Mudeli Leht 2/2009, kus on avaldatud mitmeid uusi leiutisi – avaldatud on kuus uut patenditaotlust, välja antud 5 patenti ja 17 lahendust on registreeritud kasuliku mudelina. Sealhulgas välja antud patentidest neli kuulub Tallinna Tehnikaülikoolile.
Avaldatud patenditaotlused
EE200700049A Auru-gaasisegust tahkete osakeste separaator
Omanik: Aktsiaselts Narva Õlitehas
Autor(id): Aleksandr Kaidalov, Boriss Kindorkin
EE200700046A Lihtsustatud lõikestantsi valmistamismeetod
Omanik: Tallinna Tehnikakõrgkool
Autor(id): Rubo Roots, Jaak-Evald Särak, Tiit Tiidemann
EE200700047A Meetod viiruse genoomse raamatukogu moodustamiseks, viiruse genoomne raamatukogu ja komplekt selle moodustamiseks
Omanik: Tartu Ülikool
Autor(id): Kai Rauasalu, Anna Iofik, Valeria Lulla, Liis Karo-Astover, Kristi Tamm, Liane Ülper, Inga Sarand, Andres Merits
EE200800053A Allveeluure meetod ja veesügavuste loomupärase kulla ja plaatina kättesaamine ja seade realiseerimine
Omanik: Aleksander Krimanov, Igor Sominski
Autor(id): Aleksander Krimanov, Igor Sominski
EE200700040A Valgusvoo juhtimise seade ja meetod
Omanik: OÜ Somins Studio Lux
Autor(id): Aleksander Krimanov, Igor Sominski
EE200700045A Sümmeetriline vooluallikas
Omanik: OÜ Eliko Tehnoloogia Arenduskeskus
Autor(id): Paul Annus, Rein Kipper
Välja antud patendid
Võimalused idee uudsuse uurimiseks Mai 9, 2009
Posted by Mikk Putk in Kasulikud viited, Leiutised, Patendiinformatsioon, Patendiuuringud.Tags: Leiutised, leiutiste andmebaas, patendi andmebaas, uudsus
add a comment
Ideede genereerimine on meil viimasel ajal väga populaarseks saanud. Mõni aeg tagasi küsiti Innovatsiooniportaali IN.ee kommentaarides, millised võimalused on praegu huvilisel Eestist uurida patendi andmebaase? Mis see maksma läheb kui on soov teada, kas minu idee on uus ja millised patendid takistavad selle uudsust? Seal samas tõi Patendiameti Väikeettevõtjate nõustamise talituse juhata Birgit Laut ka mõned võimalused välja.
Enne kui uurima tormata, tuleks aga veenduda, millist nö tüüpi ideega on tegemist. Patendiandmebaasidest võib infot leida tehniliste lahenduste kohta, mis on publitseeritud patenditaotlusena või millele on välja antud patent või kasuliku mudeli registreerimistunnistus. Tehniliste lahendustena kõige üldisemalt käsitletakse seadmeid, meetodeid, aineid.
Kui idee puudutab mingisuguse lahenduse väliskuju, siis tasub oma ideed võrrelda disaini andmebaasides avaldatud analoogsete disainilahendustega. Samamoodi võib igasuguste muude teoste ja lahenduste kohta leida tuhandeid andmebaase ja otsingumootoreid – oma idee valdkonda võib uurida teadusartiklite, toodete-teenuste ja paljudest muudest andmebaasidest.
Millised võimalused on praegu huvilisel Eestist uurida patendi andmebaase? Mis see maksma läheb, kui on soov teada, kas minu idee on uus ja millised patendid takistavad selle uudsust?
Esialgse lihtsama uuringu saab teha igaüks ise ja ei maksa see rohkem kui enda ajakulu ning interneti kasutamise kulu. Kuidas siis alustada? Ka erinenvaid patendiandmebaase on hulgaliselt.
Selleks, et kõigepealt tutvuda, kui palju üldse mingis huvipakkuvas valkonnas patendidokumente on avaldatud, olen ma teinud ühe lihtsa vahendi, kus erinevad tehnikavaldkonnad on jaotatud kitsamateks alamvaldkondadeks ja lingitud suurimasse ülemaailmsesse tasuta patendiandmebaasi Espacenet. See lehekülg on kättesaadav aadressil http://ipestonia.ning.com/page/patentsearch-1. Kui huvitavad näiteks, milliseid lahendusi on patenteeritud klaveritega seoses, võib nimetatud lehel funktsiooni Ctrl+f kasutades otsida märksõna “piano“. Vastaval lingil klikkides avaneb Espaceneti andmebaas, kus on näha, et antud valdkonnas on üle 12000 patendipublikatsiooni. Kui aga huvitab näiteks biotehnoloogia valdkonda kuuluvad peptiididega seotud lahendused, siis on patendipublikatsioone üle 100000.
Teine võimalus patendiuuringu alustamiseks on kasutada selle sama Espacenet’i andmebaasi Advance Search märksõnaotsingut:
Vt http://ep.espacenet.com/advancedSearch?locale=en_EP
See andmebaas võimaldab teha päringuid eraldi pealkirjade (title) järgi ja pealkirja ning lühikokkuvõtte (title or abstract) järgi. Samas tuleb arvestada, et otsingut ei ole võimalik teha täisteksti või nõudluse järgi.
Kui on teada, mõni huvipakkuvas valdkonnas tegutsev ettevõte, siis uurimaks, milliseid leiutisi on antud ettevõttel, tuleb kasutada taotleja (Applicant) otsinguvälja. Sama moodi saab leiutaja/autori (Inventor) nime järgi otsida.
Erinevaid otsinguvälju saab omavahel ka kombineerida. Eeltoodud klaveri näite järgi, kui huvi pakub, milliseid klaveri pedaalidega seotud lahendusi on varem teada, siis tuleks kasutada klaverite valdkonna klassifikaatorit G10C, mille leiame samuti lehelt http://ipestonia.ning.com/page/patentsearch-1 märksõna pianos järgi. Viidatud lehel on tehnikavaldkond tood IPC (International Patent Classification) klassifikaatori järgi. Kasutame IPC patendiklassi väljal klassi G10C ja “pealkiri või kokkuvõte” (title or abstract) väljal märksõna “pedal“. Endise enam kui 12000 patendidokumendi asemel on tulemuseks vaid ligi 400 patendidokumenti. Kui märksõnavälja veel täpsustada täiendavate märksõnadega, siis väheneb tulemuste arv veelgi.
Toodud näited on küll väga lihtsustatud, kuid analoogselt võib patendiandmebaase kasutada nii oma idee või leiutise uudsuse hindamiseks, kui uute ideede saamiseks, konkurendi arendustegevuse tulemuste või laiemalt mingi tehnikavaldkonna arengu jälgimiseks.
Kas Eesti tehnoloogiaarendus tõusuteel? aprill 29, 2009
Posted by Mikk Putk in Eesti Patendiamet, Ettevõtlus, Leiutamine, Loovus, Patendid, Patendiinformatsioon, Statistika.Tags: leiutustegevus, pct, taotluste statistika
add a comment
Patendiameti poolt avaldatud statistikast on näha, et viimastel aastatel on tehniliste lahenduste õiguskaitse aktiivsus Eestis vaikselt tõusma hakanud.
Süvenemata, millistele lahendustele on õiguskaitse taotlused esitatud, võib eeldada, et Eesti ettevõtjad ja leiutajad on, kas rohkem tehnilise loominguga tegelema hakanud ja/või on üldine intellektuaalomandi alane teadlikkus vaikselt tõusnud ja seeläbi on leitud, et oma tehnilisi uuendusi tuleks ka kaitsta.
Innovatsiooniosak – toetus innovatsioonialasteks tegevusteks aprill 14, 2009
Posted by Mikk Putk in IO tugistruktuurid, Info, Innovatsioon, Intellektuaalomand, Kasulikud viited, Patendiinformatsioon, Patendiuuringud, Patendivolinik, Tehnoloogia, Tehnika ja Teadus, Toetused, Tööstusomand.Tags: eas, infootsing, Innovatsioon, innovatsiooniosak, Intellektuaalomand, patendiuuring, Patendivolinik
add a comment
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse uus nn innovatsiooniosakute toetusmeede paistab päris populaarne olevat, kuid paljud pole sellest teadlikud või pole kursis, mis see on ja millele toetust antakse.
Tegime siia väikse kokkuvõtte olulisemate viidetega. Kui intellektuaalomandi teemal tekib küsimusi, võtke meiega ühendust või jätke oma küsimus Intellektuaalomandi Võrgustiku foorumisse http://ipestonia.ning.com/forum
Millisteks tegevusteks siis innovatsiooniosakuid jagatakse?
Toetatakse teenuseosutajate poolt pakutavate innovatsioonialaste teenuste hankimist järgmistes valdkondades:
* toote- või teenuse arenduse alased konsultatsioonid;
* töökorralduse, tootmis- või tehnoloogiaalane nõustamine;
* disainilahenduste väljatöötamine ja juurutamine;
* teostatavus- või tasuvusuuringute läbiviimine;
* metroloogia, standardiseerimise ja sertifitseerimise alased konsultatsioonid;
* vastavus- või tootearenduskatsetuste läbiviimine;
* patendi-, kasuliku mudeli või tööstusdisainilahenduse alase õiguskaitse nõustamine;
* patendi-, kasuliku mudeli või tööstusdisainilahenduse alase uuringu ja infootsingu teostamine;
* patendi, kasuliku mudeli või tööstusdisainilahenduse registreerimine.Allikas: http://www.eas.ee/index.php/ettevotjale/innovatsioon/innovatsiooniosakud/innovatsiooniosakud-uldist
Patendi- jt tööstusomandi info alased uuringud võimaldavad koguda taustainformatsiooni uute tehniliste lahenduste väljatöötamiseks; konkurentide jälgimiseks; õiguskaitse taotluste esitamiseks, ja paljuks muuks.
Vastuseid saab näiteks küsimustele, millised analoogsed lahendused on juba huvipakkuvas tehnikavaldkonnas olemas; kas ja kus need on patenteeritud, kas patenteeritud lahendused takistavad kuidagi minu arendustegevust, jne.
Enamlevinumad patendiinfo uuringute võimalused:
Kuidas käib innovatsiooniosaku taotlemine – 7 sammu:
1. Defineeri uurimist vajav küsimus või probleem.
2. Vali sobiv koostööpartner.
3. Valmista ette projektiplaan.
4. Esita avaldus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele.
5. Oota EASi positiivset otsust ja innovatsiooniosaku väljastamist.
6. Asuge koostöös partneriga projekti teostama.
7. projekti lõppemisel esitage aruanne EASile, EAS maksab osaku väärtuse täies mahus välja.
Mis on innovatsiooniosak, kes saab taotleda, mis on eesmärk, kui suur on toetus – vt http://www.eas.ee/index.php/ettevotjale/innovatsioon/innovatsiooniosakud/innovatsiooniosakud-uldist
Täpsem info abikõlbulike ja mitteabikõlbulike kulude, taotlemise tingimuste, hindamise kriteerjumite jm kohta Riigiteatajas: Innovatsiooniosakute toetusmeetme tingimused ja kord
Patendinduse ajalugu Eestis jaanuar 19, 2009
Posted by Mikk Putk in Eesti Patendiraamatukogu, Patendiinformatsioon, Patendiuuringud.Tags: aastaraamat, patendiinfo, Tööstusomand
add a comment
Läbi Patendiraamatukogu praeguste ja endiste töötajate mälestuste on Patendiraamatukogu 2008. aastaraamatus antud põhjalik ülevaade tööstusomandi kaitse ja patendiinfo teenuste arengust Eestis ja Patendiraamatukogus. Ülevaade antaksetööstusomandi kaitsest Eesti Vabariigis 1919 – 1940; Eesti patendifondi kujunemisest ja infotööst NSV Liidu koosseisus ning sõjajärgsetel aastatel; uusi tuuli toonud 1960ndatest aastatest;
Eesti tehnikainformatsiooni arenggust ja süsteemse patenditöö algusest; patendifondi kujunemisest ning reformidest tehnikainfosüsteemis; Patendikogu kolimisest Olevimäele ja paljust muust kuni tänase päevani välja.
Mikk Putk
Liina Lintrop