Kommentaarid IPEstonia kohta

kalev kommentaar Uued leiutised: ohutusvahend, hambahari, pildiraam, maanteerobot, seep, ehitis, kaksikrootormootor, jt kohta

kalev — Mon, 17 Jan 2011 23:21:31 +0000

Kokkukäiv hambahari on kindlasti Sveitsis firmas Trisa, vähemalt aastast 2005 olemas. Tõenäoliselt ka palju varem, aga umbes siis sai seda nähtud ja muretsetud ka, töötas.

Tunguuz kommentaar Intellektuaalomandi alaste terminite sõnastik kohta

Tunguuz — Fri, 07 Jan 2011 09:01:46 +0000

Aga arutlegem korraks, et milleks see intellektuaalomand üldse eksisteerib?

Lokaalses plaanis võib isegi tunduda asjalik, et kui keegi miskit välja mõtleb, siis ta saab sellele teatud (ajaliselt piiritletud) eelisõiguse.

Paraku pole meie maailm enam ammu lokaalne. Me elame globaalses külas. Kõik suhtlevad kõigiga. Pole mõtet silmi kinni pigistada selle ees, et intellektuaalse omandi kaitse on kujunenud imperialismi üheks vormiks. Kus on, sinna antakse juurde ja kus pole, sealt võetakse see vähenegi.

Autoriõigus laiemas plaanis on meile N.Liidu kaudu tulnud termin, ingliskeelne maailm räägib koopiaõigusest. Selles kontekstis on naiivne arvata, et autoriõigus teenib leiutajat või kirjanikku või muusikut. Ei, ta teenib töösturit ja töösturi selja taga seisvat võlausaldajat (finantsisti).

Intellektuaalne omand üldmõistena on muutunud instrumendiks, millega mõne üksiku (tööstuslikult hästiarenenud) riigi töösturid ja nende selja taga seisev kapital põlistab oma ülemvõimu planeedil Maa. Digitaalse meedia teke võimaldab samadel jõududel “divide &conquer” printsiibil kontrollida ka kultuuri, poliitikat ja teisi valdkondi. Ainult naiivitarid võivad teha nägu, et neid mõjusid ei eksisteeri.

On juba tekkinud anarhistliku iseloomuga mõisted nagu GPL, copyleft, Creative commons. On täiesti ilmne, et intellektuaalse omandi mõistega kaasnev fashistlik hegemoonia ei saa väga kaua kesta.

Ühtlasi peaks ka täiesti selge olema, et intellektuaalse omandi “kaitse” maailmas saab Eesti olla vaid riik kust võetakse. Meil endil on väga vähe anda. Vastavalt siis avaldab see nähtus ka mõju meie väliskaubanduse defitsiidile.

pets ;) kommentaar Asjast kohta

pets ;) — Fri, 07 May 2010 09:29:41 +0000

Mikk, pane autori nimi ka juttudele juurde.

Miks ettevõtted patenteerivad? | IPEstonia - Intellektuaalomandist Eestis ja mujal! kommentaar EPA: Seminari materjalid kohta

Wed, 17 Mar 2010 18:44:22 +0000

[...] ja teadlased, kui sai paar aastat tagasi uuritud siinseid kogemusi patenteerimisel, vt "Eestlaste kogemused patenteerimisel": tulu teenimine, kaitse konkurendi eest, maine tugevdamine, läbirääkimiste [...]

Mikk Putk kommentaar Vahekokkuvõte intellektuaalomandi õppe küsitlusest kohta

Mikk Putk — Mon, 08 Feb 2010 11:43:41 +0000

No kuulda on, et ülikoolide tasemel ikka midagi susiseb ja areneb. Küll see sealt edasi ka jõuab. Võtab aega
Patenditaotluse koostamise põhialuseid võiks insenerid jt ka muidugi teada. Siis sujub ka koostöö patendivolinikuga oluliselt ladusamalt.

Leo Siemann kommentaar Vahekokkuvõte intellektuaalomandi õppe küsitlusest kohta

Leo Siemann — Mon, 08 Feb 2010 10:32:23 +0000

I.O. õppega peaks juba algust tegema põhikooli lõpus. Sellele võiks siis loomulikuks jätkuks olla süvendatud õpe kekkoolis ja põhjalik võimalus ainepunkte koguda ülikoolis. Elemetaarne oleks kui insenerid ja muud tehnoloogia valdkonna lõpetajad suudaksid ise patenditaotluse valmis kirjutada. Lisaks oleks tarvis ka kutsekoolides asjast rääkida , et oma ala professionaalid teaksid ka mida oma firma loomiseks tarvis läheb. Seega tööpõld on meil avar ja teha oleks selles valdkonnas tublisti. Omaltpoolt olen loonud selleks puhuks ” Eesti Leiutaja ” / http://www.eestileiutaja.net /, mis aitab ka lihtinimesel I.O. puudutavatele küsimustele vastuseid leida.

Leo Siemann kommentaar Intellektuaalomandiõpe – Osale esseekonkursil! kohta

Leo Siemann — Mon, 08 Feb 2010 10:28:15 +0000

Mikk Putk kommentaar Intellektuaalomandi alased lõputööd kohta

Mikk Putk — Wed, 03 Feb 2010 10:18:18 +0000

Ei ole siia lisanud veel 2009. aastal kaitstud lõputöid. Mingisugune nimekiri on olemas, aga vajab veel kontrollimist. Püüan lähiajal täiendada. Kas on ettepanekuid?

Heimar Pehk kommentaar Intellektuaalomandi alased lõputööd kohta

Heimar Pehk — Wed, 03 Feb 2010 09:57:31 +0000

millal seda nimekirja viimati täiendati?

Autorikaitse ja intellektuaalomandi temaatika hetkeseis | IPEstonia - Intellektuaalomandist Eestis ja mujal! kommentaar Intellektuaalomandi alaste terminite sõnastik kohta

Mon, 01 Feb 2010 21:56:59 +0000

[...] maailmas. Aga kui siit lähemalt pihta hakata, siis sellele teemal juhtis mu tähelepanu madis_l kommentaar IPEstonia vanas blogis. Natuke Google abil netis kolatud, sattusin väga huvitavale lugemisele. Tegelikult isegi päris [...]

Mikk kommentaar Intellektuaalomandi alaste terminite sõnastik kohta

Mikk — Mon, 01 Feb 2010 11:42:20 +0000

Tänud huvitavate viidete eest!
Intellektuaalomandist rääkides eks kohati ole eksitav või ebaselge jah, mida tegelikult silmas peetud on.
Heal juhul arvatakse intellektuaalomandi alla leiutised, kaubamärgid ja võibolla ka midagi autoriõiguse objektidest. Tihti aga mõeldakse ainult üht, teist või kolmandat ja kõik muu unustatakse ära.
Antud blogi puhul olen mõelnud ikka võimaluste piires võimalikult laialt erinevaid teemasid haarata, kuid jah, mis seal salata – pisut patendi ja leiutiste keskseks on teemad ehk kaldunud tõesti. Püüan seda viga blogi uues versioonis http://www.ipestonia.eu/ parandada.
Kui on äkki mingeid konkreetseid küsimusi/teemasid, mis huvi pakuksid, siis andke aga teada.

madis_l kommentaar Intellektuaalomandi alaste terminite sõnastik kohta

madis_l — Sun, 31 Jan 2010 23:45:40 +0000

Vaataks siis selle blogi nimeloomale otsa:

http://www.gnu.org/philosophy/not-ipr.html

http://sentimentsofrationality.blogspot.com/2009/05/intellectual-property-is-harmful.html

Mikk Putk kommentaar Intellektuaalomandi blogi uuel aadressil kohta

Mikk Putk — Thu, 21 Jan 2010 12:35:57 +0000

Ei, feed ka uus:
http://feeds.feedburner.com/ipestonia/rss

Heiki kommentaar Intellektuaalomandi blogi uuel aadressil kohta

Heiki — Thu, 21 Jan 2010 12:32:49 +0000

Kas feed jääb samaks?

Leo Siemann kommentaar Patendiameti ülipopulaarse seminari ettekanded kohta

Leo Siemann — Tue, 03 Nov 2009 06:32:36 +0000

Jep, oli täitsa asjalik seminar. Enam oleks aga tarvis rääkida domeenidest ja nende õiguskaitsest. Hetkel tundub olevat seda halli maad üsna palju ja ükski institutsioon ei taha vastutust endale võtta. Küll soovitakse põhjendamatult palju sisse kasseerida .ee vabamüüki tulekuga kuid ei arvestata viimase konkurentsivõimet vabal turul. Reaalsus saab olema aga suht karm – .ee muutub teisejärguliseks domeeniks mõne aastaga. Lisaks tuleb ka kohtunikel tööd juure kuid mis neile peavaluks saab on puudulik seadusandlus … Domeeniexpert.com

uued kommentaar Uued leiutised: ohutusvahend, hambahari, pildiraam, maanteerobot, seep, ehitis, kaksikrootormootor, jt kohta

uued — Wed, 05 Aug 2009 08:54:24 +0000

[...] « IPEstoniaUued autoriõiguse ja tööstusomandi seaduste eelnõud « IPEstoniaUued leiutised: ohutusvahend, hambahari, pildiraam, maanteerobot …No tags for this [...]

IPEstonia lugemissoovitus: uus intellektuaalomandi õpik ülikoolidele, ettevõtjatele, juristidele « IPEstonia kommentaar Uus raamat: “Intellektuaalse omandi kaasuste kogumik” kohta

Fri, 10 Jul 2009 11:18:14 +0000

[...] } Vaevalt poole aastase vahega on peale “Intellektuaalse omandi kaasuste kogumikku” ilmunud taas üks intellektuaalomandi teemaline raamat. Ega ühe raamatu ilmumises iseenesest [...]

Intellektuaalomandi õppest « IPEstonia kommentaar Intellektuaalomandiõpe – Osale esseekonkursil! kohta

Intellektuaalomandi õppest « IPEstonia — Tue, 09 Jun 2009 18:17:42 +0000

[...] intellektuaalomandipäev, konkurss, loosimine, Loovus trackback Hiljuti algust tehtud pisikese intellektuaalomandi õppe teemalise esseekonkursi ideede saatmise esialgne tähtaeg on tänaseks [...]

Patendiameti infoosakond kommentaar Eesti isikutele kuuluvad Euroopa patenditaotlused kohta

Patendiameti infoosakond — Tue, 26 May 2009 08:35:00 +0000

Tegu oli tehnilise apsuga. Täname tähelepanu juhtimast.

Mikk Putk kommentaar Paar huvitavat blogi nutikatest ideedest, loovusest ja ettevõtlusest kohta

Mikk Putk — Fri, 22 May 2009 04:48:54 +0000

Väga huvitav, tänud!

mats kommentaar Paar huvitavat blogi nutikatest ideedest, loovusest ja ettevõtlusest kohta

mats — Thu, 21 May 2009 21:55:32 +0000

väga head lingid! üks loovuse ja äri blogi mida jälgin on veel – http://www.maripuu.eu.

Fotod ja videod Euroopa aasta leiutiste valmistelt « IPEstonia kommentaar Top inventors 2009 kohta

Fotod ja videod Euroopa aasta leiutiste valmistelt « IPEstonia — Mon, 18 May 2009 12:00:59 +0000

[...] toimunud Euroopa aasta leiutajate valimisest on Euroopa Patendiameti poolt tehtud ka mitmeid fotosid ja [...]

Peeter Marvet kommentaar Huumorinurgake- tallinna linnavalitsuse leping kohta

Peeter Marvet — Wed, 06 May 2009 19:47:55 +0000

See on muideks väga huvitav klausel.

Rakenduse kasutamisel põhikirjaliste ülesannete täitmiseks võib ju rikkumist tulla ette ka juhul, kui selle funktsionaalsus osutub tarkvarapatendiga kaitstuks. Kui LV oleks heauskne ostja siis peaks ta vist lihtsalt lõpetama rakenduse kasutamise ja suurema jama eest vastutaks Maaamet või nende softitarnija (lepingus võiks olla punkt, et rakenduse tarnija / teenuse osutada kinnitab, et tal on olemas kõik vajalikud litsentsid jne)… aga hetkel võtab LV sõnaselgelt vastutuse tehnoloogia eest, mille olemusega nad ei saa ega pea kursis olema.

Mikk Putk kommentaar Mis on Sinu kodulehe või blogi väärtus? kohta

Mikk Putk — Mon, 20 Apr 2009 11:26:24 +0000

Just, eestlaste värk
Aga kas on ainult meelelahutuslik? On ju hea, kui saab kuidagi veebilehtede populaarsust hinnata. Lisaks estimated value’le annab see sait ka Google ja Alexa ranking index’id.
Ja seda numbrit märgi $ järel ei pea ju ka kui rahalist väärtust võtma, vaid kui mingit indeksit veebilehtede järjestamiseks mingite kriteeriumite alusel?

Iceman Homepage » Blog Archive » Erinevad väärtused kommentaar Mis on Sinu kodulehe või blogi väärtus? kohta

Iceman Homepage » Blog Archive » Erinevad väärtused — Mon, 20 Apr 2009 11:16:03 +0000

[...] kunagi Arne poolt pakutud veebilehe väärtuse kalkulaatorit ja täna Mikk Putke poolt postitatud kalkulaatorit olid hinnad väga erinevad kuigi mulle meeldis see viimane [...]

Indrek Pärli kommentaar Mis on Sinu kodulehe või blogi väärtus? kohta

Indrek Pärli — Mon, 20 Apr 2009 10:59:26 +0000

See on selline meelelahutuslik vidin, hinnanguline väärtus võetakse suht laest. Näiteks: ma küll hindan tööd, mida ma oma blogis teinud olen, aga ma ei usu, et keegi mulle selle blogi eest 300 000 krooni maksaks.
Aga noh, müts maha, ikkagi eestlaste värk ja vana kooli 24-domeen

Ka raadiojaamad võivad rikkuda autoriõigusi « IPEstonia kommentaar Kuidas riik maksab kommertstelevisioonile peale kohta

Ka raadiojaamad võivad rikkuda autoriõigusi « IPEstonia — Wed, 15 Apr 2009 09:57:30 +0000

[...] http://ipestonia.wordpress.com/2009/04/15/kuidas-riik-maksab-kommertselevisioonile-peale/ [...]

Liina Lintrop kommentaar Mis siis Eestis netipiraatluse ja autoriõiguste kaitsega teha? kohta

Liina Lintrop — Tue, 14 Apr 2009 15:06:21 +0000

Pigem ma mõtlesin autoriõiuguse seaduses seda:
§ 9. Avaldatud teosed
(1) Teos loetakse avaldatuks, kui teos või teose mis tahes vormis reprodutseeritud koopiad on autori nõusolekul antud üldsusele kasutamiseks koguses, mis võimaldab üldsusel sellega tutvuda või seda omandada.
§ 13. Varalised õigused
(1) Autorile kuulub ainuõigus igal moel ise oma teost kasutada, lubada ja keelata oma teose samaviisilist kasutamist teiste isikute poolt ja saada tulu oma teose sellisest kasutamisest, välja arvatud käesoleva seaduse IV peatükis ettenähtud juhud.
IV peatükk:
§ 18. Teose vaba reprodutseerimine ja tõlkimine isikliku kasutamise eesmärkidel
(1) Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta on lubatud õiguspäraselt avaldatud teost füüsilisel isikul reprodutseerida ja tõlkida isikliku kasutamise eesmärkidel tingimusel, et selline tegevus ei taotle ärilisi eesmärke.

Reprodutseerimine ehk koopiate tegemine sh salvestamine arvuti kõvakettale.

Võibolla kuritegelik, eriti väikestes mahtudes salvestamise kohta, pole õige sõna kasutamaks salvestaja kohta, aga lubatud tegevus see igatahes ei ole.
Kui mu mõttekäik vajab parandamist siis täiendused teretulnud.

kökkermökker kommentaar Mis siis Eestis netipiraatluse ja autoriõiguste kaitsega teha? kohta

kökkermökker — Tue, 14 Apr 2009 13:51:59 +0000

kust tuleneb nõue, et allalaetav audiovisuaalse teose fail peab olema õiguspäraselt avaldatud? Kas selleks on autoriõiguse seaduse § 18, mis põhisättena näeb üldise teoste vaba reprodutseerimise? kui see on nii, siis miks kuuluvad nö piiravad tingimused (teos peab olema õiguspäraselt avaldatud) § 26 juures kohaldamisele (§-s 26 ju ei nõuta et teos peaks olema õiguspäraselt avaldatud), aga §-st 18 tulenev luba teost reprodutseerida autoritasu maksmata ei kuulu §-s 26 toodud juhul kohaldmisele?

Liina Lintrop kommentaar Mis siis Eestis netipiraatluse ja autoriõiguste kaitsega teha? kohta

Liina Lintrop — Tue, 14 Apr 2009 09:26:58 +0000

Veidi tühja kasseti maksust:
Nö tühja kasseti maks kehtib täna selliste asjade hinna sisse:

§ 3. Salvestusseadmete ja -kandjate loetelu

(1) Tasu tuleb maksta järgmiste salvestusseadmete ja -kandjate eest:
1) videokassetid (VHS) – salvestuseta;
2) audiokassetid – salvestuseta;
3) CD-R, CD-RW, DVD-R ja DVD-RW – salvestuseta;
4) minidiskid (MD) – salvestuseta;
5) VHS ja DVD videosalvestusseadmed;
6) audiokassettidele, CD-R-le ja CD-RW-le salvestavad audiosalvestusseadmed.
(2) Lõiget 1 ei kohaldata seadmete suhtes, mis on integreeritud arvutiga või on kasutatavad ainult arvuti vahendusel, ning mikrokassettide suhtes.

Ma pakun välja, et miks ei ole seda “tühja kasseti maksu” integreeritud veel interneti hinna sisse on see, et kõik ei kasuta internetti teoste alla laadimiseks. Mina näiteks kuulun sinna kategooriasse. Ei tea, kohe eriline tunne, poest osta CD plaat Ja siis oleks tegemist mingi solidaarse tasuga, mida maksavad kõik, ka need kes sellest mingit otsest kasu ei saa.
Teine probleem on ilmselt selles, et internetis on kergem allalaetud materjale edasi levitada, ning miks sellist maksu ei ole on just ehk preventiivne käik, et hoida häid kodanikke sattumast kuritegelikule teele.
Kolmas probleem on see, et kui raadios/televisioonis esitatud teosed on sinna reeglina sattunud legaalselt, nende eest on tasusid makstud ja nad kuuluvad avalikult esitamisele autori või produtsendi nõusolekul, siis netist teoseid allalaadides võib heatahtlik kodanik jälle kogemata sattuda kuritegelikule teele ning laadida alla materjale,mis ei ole autori või produtsendi poolt tehtud sellisel viisil avalikusele kättasaadavaks. Teatavasti on autoril õigus ka valida oma teose edastamise kanalid.
Seega leian, et ideepoolest on Rentsi mõte, et tühja kasseti maks võiks olla neti-tasu sees, hea, kuid võttes arvesse minu poolt toodud vastuväiteid, võibolla mitte nii kergesti teostatav. Aga see on kõigest minu tagasihoidlik mõttekäik Ning olen kuulnud et eksperdid tunnistavad, et toodud nimekiri aastast 2006 on pisut ajale jalgujäänud ja vajab kohendamist!