IPEstonia

Reformitakse mitmes osas autoriõiguse seadust. Alljärgnevalt lühike ülevaade ja noppeid autoriõiguse seaduse eelnõu seletuskirjast.

Autoriõiguse seaduse eelnõu näeb ette muudatuste tegemist paragrahvidesse, mis puudutavad tasu audiovisuaalse (AV) teose kasutamise eest, AV teose mõistet, esitaja töösuhet ja esitaja rendiõiguse üleminekut AV teose produtsendile, esituse kasutamist ning teoseid, mis on loodud enne 12. detsembrit 1999, ehk enne autoriõiguse seaduse jõustumist. Samuti võetakse kasutusele uued mõisted nagu “orbteos” ja “ühine esitus”.

Üks põhjustest, miks eelnõu sellisel kujul on kooskõlastusringile saadetud on kultuuripärandi digitaliseerimise arengukava 2007 – 2010, millega on võimalik tutvuda siin http://www.kul.ee/webeditor/files/Digi_Kult_AK_loplik.pdf ja mille lühike sisu on rohkem kultuuri väiksema raha eest kõikidele rohkem kättesaadavamaks.

Kultuuriministeerium leiab, et eriti oluline on eelnõu ERR-i muusika- ja raadio- ning televisioonisaadete arhiivide autoriõiguste korrastamiseks.

Täna on ETV ja AS-i Tallinnfilm arhiiv üldsusele kättesaadav ETVPluss internetiteenuse kaudu, mida haldab AS Elion koostöös ERR-ga. Arhiivi kasutamine on osaliselt tasuline ning hind vahemikus 6 kuni 30 krooni. Teenusel oli keskmiselt 10 000 külastust nädalas ning ERR teenib aastas tulu ligikaudu 100 000 krooni. Hetkel kannab sisutootmise kulud AS Elion. Koostööleping ERR-i ja AS-i Elion vahel lõppeb lähiajal ja seda ei pikendata. Lisaks peab ERR täna arvestama, et antud teenuse puhul tuleb neil tasuda ka AutÕS § 14 lg 6 alusel tasu. Juhul, kui ERR ja Tallinnfilm saavad AutÕS muudatustega kindluse, et arhiivmaterjalide varalised autoriõigused kuuluvad neile ja nad ei pea hakkama maksma kaasaegsete AV teoste ja telesaadete eest täiendavat tasu, plaanivad nad teha arhiivid tasuta üldsusele kättesaadavaks.

Autorõiguse seaduse eelnõu näeb ette, et alljärgnev paragrahv muutub kehtetuks, kuna leitakse, et see on kaetud võlaõigusseadusega:
§ 14. Autori õigus saada autoritasu
(1) Autoril on õigus saada tasu teose kasutamise eest teiste isikute poolt (autoritasu), välja arvatud käesoleva seadusega ettenähtud juhud.
(2) Autoritasu, sealhulgas rendi suurus, selle kogumise ja väljamaksmise kord, määratakse kindlaks autori ja teose kasutaja vahelise kokkuleppega (lepinguga) või autori volitusel autoreid esindava kollektiivse esindamise organisatsiooni või muu isiku ja teose kasutaja vahelise kokkuleppega käesoleva seaduse § 76 3. lõikes ning § 77 3. lõikes sätestatud erisusi arvestades.
(3) Kuni ei ole saavutatud käesoleva paragrahvi 2. lõikes märgitud kokkulepet, on teose kasutamine keelatud.
(4) Kui pooled on autoritasus kokku leppinud, kuid kohustatud pool ei täida tähtpäevaks temal lasuvat kohustust osaliselt või täielikult, peab kohustatud pool teose kasutamise lõpetama, kui ei ole õigustatud poolega kokku lepitud teisiti.
(5) Käesoleva paragrahvi 4. lõikes sätestatu eiramine loetakse teose kasutamiseks ilma autori või tema õiguste omaja loata.

AutÕS § 14 lg 6 on lepingu suhtes erinorm ning sõltumata autori ja tellija kokkuleppest on  AV teose autoril õigus saada tasu igasuguse kasutuse (televisioon, kaabellevi jne) eest, isegi kui ta on oma varalised õigused loovutanud produtsendile. Õiguspärane ootus saada tasu § 14 lg 6 alusel saab olla nendel AV teose autoritel, kes on teose loonud pärast 9. detsembrit 1999. a, sest siis jõustus vastav norm. Autoriõiguse seaduse esimene redaktsioon sellist tasu saamise õigust ei sisaldanud. 2006.a. maksis ERR audiovisuaalaturite liidule, kes kogub tasusid rahvusvaheliste lepingute alusel ka teiste riikide autorite eest, 600 000.- krooni, mida ERR peab liiga suureks kulutuseks.
1) AutÕS § 14 lg-s 6 sätestatud tasu saamise õigus asendatakse ENSV perioodil loodud AV teose tasu saamise õigusega (eelnõu § 8);
2) AV teose autori varaliste õiguste seadusjärgne üleminek produtsendile tühistatakse ;
3) AutÕS § 14 lg-s 6 sätestatud tasu maksmine soovitab Kultuuriministeerium AutÕS § 14 lg 6 kehtetuks tunnistada.

Orbteostest:
Autoriõigusi saab rikkuda juhul, kui autor on teada. Juhul, kui autor, esitaja või tootja selgub, ei ole tegemist enam orbteosega ning mäluasutused ei saa kasutada orbteosele kohaldatavaid norme. Eelnõuga luuakse mäluasutustele õiguslik alus orbteoste litsentside müümiseks. Litsentsi ostja ei pea pärast litsentsi ostmist muretsema võimaluse pärast, et teose autor võib ühel hetkel ilmuda ja esitada nõude kasutaja vastu. Juhul, kui orbteose autor selgub, on tema nõudeõigus piiratud tähtajaga kolm aastat alates teose lepingu sõlmimisest ning tavalise litsentsitasu suurusega. Orbteose litsentsi maksimumtähtaeg on 3 aastat. Autoriõigusseadus hakkab piirama TSÜS’ist tulenevat kümneaastast aegumistähtaega.

Ühine esitus:
AutÕS § 68 lg 2 järgi peab kollektiivi poolt esitatud teose kasutamiseks olema kõigi selle kollektiivi liikmete nõusolek. Kollektiivi nimel võib anda loa ansambli juht, dirigent, koorijuht, lavastaja või muu isik, keda kollektiiv on selleks volitanud. Esitajate varaliste õiguste kataloogis on 7 õigust. Kehtiv seadus ei täpsusta, millises ulatuses võib kollektiivi juht lepinguid sõlmida. Eelnõu järgi on ühine esitus selline esitus, milles osaleb üheaegselt rohkem kui kümme esitajat. Kollektiivi juhiks on eelnõu § 68 lg 3 tähenduses nt tööandja, filmitootja, fonogrammitootja, koolidirektor, huvialaringi juht, sihtasutuse ja mittetulundusühingu juhatuse liige jne. Eraldi iga kollektiivi liikme õiguste loovutamist ei pea küsima.

Varaliste õiguste üleminek tööandjale:
AutÕS § 67 lg 5 järgi lähevad esitaja otseste tööülesannete täitmise korras teoste esitamisel tekkinud varalised õigused tööandjale üle ainult poolte kirjaliku kokkuleppe alusel. ERR, Eesti Kontsert ja Etendusasutuste Liit on teinud ettepaneku võrdsustada autorite ja esitajate töösuhe autoriõiguse seaduses. Etendusasutused soovivad tööülesannete käigus loodud esituste varaliste õiguste seadusjärgset üleminekut tööandjale. Esitaja varaliste õiguste üleminek hakkaks kehtima nendele esitustele, mis esitatakse töölepingu alusel pärast seaduse kõnealuste muudatuste jõustumist. Esitajate varaliste õiguste tööandjale üleminek ei oma tagasiulatavat jõudu.

Eesti kohtupraktikas ei ole Riigikohtu tasemel lahendatud ENSV perioodil loodud teoste ja kaasnevate õiguste autoriõiguste kuuluvuse küsimusi. Tehingud õiguspraktikas toimuvad tavale tuginedes, nt kirjandus- ja kunstiteoste puhul sõlmivad kirjastajad lepinguid autori ja tõlkijaga ka juhul kui nende autoriõigused ENSV ajal loovutati. Üldnormiks (eelnõu § 88 lõiked 2 ja 3) on põhimõte, mille kohaselt kuuluvad ENSV perioodil loodud teoste ja kaasnevate õiguste autoriõigused autorile, esitajale, fonogrammitootjale, filmi esmasalvestuse tootjale ning raadio- ja televisiooniorganisatsioonile.

Eelnõuga kehtestatava § 88 lg 2 suhtes on erinormiks lg 4 mille järgi kuuluvad raadio- ja televisiooniorganisatsiooni saate autori ja esitaja varalised õigused raadio- ja televisiooniorganisatsiooni õigusjärglasele.
Edaspidi ei pea ERR tasuma autoritasusid ENSV ajal loodud teoste eest isikutele, kes tegid need teosed Tallinfilmi alluvuses töölepingu alusel. 

Lihtsustamaks arhiivide kasutust loetakse ENSV ajal loodud ühiste esituste varaliste õiguste omajaks fonogrammitootja õigusjärglane. Juhul, kui KEO esindab ühise esituse puhul rohkem kui 50% ühistest esitajatest, ei lähe varalised õigused fonogrammitootjale üle.

Eelnõu koostamisel on nõu peetud nii autoreid esindavate liitudega kui arhiivide,  muuseumite kui ka ERR-ga. Osasid ettepanekuid arvestati osasid mitte. Näiteks seisavad näitlejad vastu  esitajate varaliste õiguste seadusjärgsele üleminekule töösuhetes, mille poolt on Eesti Kontsert ja Etendusasutuste liit. Ei arvestatud ERR’I etttepanekut saada enne 1992.a. loodud teoste õigused ainult kollektiivsetelt autorite esinduse organisatsioonidelt, kuna see piiraks nende autorite õigusi, kes ei ole nendega liitunud. Audiovisuaalutorite liit on vastu autoritasu ära võtmisele, kuivõrd nad esindavad lisaks enda liikmetele autoreid ka näiteks mujalt maailmast nii nagu meie autoreid esindatakse mujal maailmas, seda kultuuriministeerium ei arvastanud. Sama muudatuse vastu seisab ka autorite ühing. Eelnõu oluliste punktide vastu seisab ka Tallinfilm, Eesti Filmi Sihtasutus.
Justiitsministeerium leidis samuti, et Kultuuriministeeriumit ei saa täielikult vabastada autorinime, autorsuse ja au ja väärikuse kaitsmise kohustusest. Kultuuriministeerium võttis selle arvesse.