Innovatsiooniuudiste allikad Mai 4, 2009
Posted by Mikk Putk in Eesti Patendiamet, Eesti Patendiraamatukogu, Ettevõtlus, IP Estonia, Info, Innovatsioon, Intellektuaalomand, Kasulikud viited, Leiutamine, Tehnoloogia, Tehnika ja Teadus.Tags: arendus, Ettevõtlus, Innovatsioon, intellektuaalne omand, Intellektuaalomand, Leiutised, teadus, tehnika, Tehnoloogia, Toetused
add a comment
Praeguseks on innovatsiooniuudiste lehele lisandunud viienda alateemana Patendiraamatukogu uudistevoog. Uudiste allikatena on järgmised veebilehed ja blogid:
http://ipestonia.wordpress.com/, http://www.ius.ee/, http://www.epa.ee/, http://www.estinventor.com/, Novaator, Arvutimaailm blogs, Avatud24.ee, Bioneer, [digi] – Kõik moodsast tehnikast, Digitark, energia2020, FYYSIKA.EE uudistekanal, Horisont, Keskkonnaabi, Materialist – Asjade kultus, skeptik.ee, Teadus.ee, Tehnikauudiste blogi, TigerPrises.com: Start-up Stories, VC Investments…, Toivo Tänavsuu ajaveeb, http://toetustasku.blogspot.com/, http://blog.inkubaator.ee/, http://www.in.ee/blog.php, http://www.in.ee/idee.php, http://www.in.ee/news.php, http://www.in.ee/yritused.php, http://www.in.ee/artiklid.php, http://www.patentlib.ee/.
Innovatsiooniuudised – uus leht innovatsiooniga seonduvate teemade jälgimiseks Mai 1, 2009
Posted by Mikk Putk in Arendustegevus, Ettevõtlus, Info, Innovatsioon, Intellektuaalomand, Kasulikud viited, Leiutamine, Tehnoloogia, Tehnika ja Teadus, Tehnoloogiasiire.Tags: arendus, Ettevõtlus, Innovatsioon, intellektuaalne omand, Intellektuaalomand, Leiutised, teadus, tehnika, Tehnoloogia, Toetused
add a comment
Oleme kokku kogunud Eesti blogid ja veebilehed, kus kajastatakse innovatsiooniga seonduvaid teemasid uutest leiutistest, tehnoloogiatest, ettevõtlusest ja paljust muust.
Aadressil http://ipestonia.ning.com/page/innovatsiooniuudised-1 on loodud neli teemat, kus saab jälgida kõige värskemaid uudiseid ja postitusi hetkel 27 erinevast allikast.
Praegused teemad:
* Intellektuaalomandist Eestis IPEstonia blogi, Patendiameti, IUS.ee ja Estinventor.com vahendusel
* Teadusest-tehnikast ja uutest tehnoloogiatest
* Ettevõtlusest, toetustest, rahastusvõimalustest
* Innovatsiooniportaali IN.ee – uudised, artiklid, üritused, blogi, ideepank
Uusi allikaid lisame jooksvalt. Kõik vihjed oodatud.
Riigikohtu otsus kaubamärgivaidluses Detsember 29, 2008
Posted by Liina Lintrop in Intellektuaalomand, Kaubamärgid, Vaidlused.Tags: intellektuaalne omand, kaubamärk, litsentsid, litsentsileping, riigikohtu lahend
add a comment
Riigikohtu otsus 3-2-1-109-08, 17. detsembrist 2008.
Kättesaadav siit: http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-109-08
AS Stol-I hagi AS LIVIKO vastu kaubamärgiõiguse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks.
AS Stol-I (hageja) esitas Harju Maakohtule hagi AS LIVIKO (kostja) vastu 1 760 000 krooni saamiseks. 14. juunil 2005. a suurendas hageja hagihinda 16 483 942 kroonini.
Maakohus on oma otsuses leidnud, et KaMS § 36 lg 1 p 2 ja lg-t 2 koosmõjus grammatiliselt tõlgendades läheb kaubamärgiomaniku keeldumisel hagi esitamisest selle nõude esitamise õigus üle litsentsiaadile, kui litsentsileping ei sätesta teisiti. Tegemist on legaaltsessiooniga. Seega saab litsentsiaat nõuda ka kaubamärgiomaniku saamata jäänud tulu ja seetõttu pole oluline, millal litsentsiaat kui juriidiline isik registrisse kanti või millal litsentsileping tema suhtes jõustus. Ringkonnakohus on maakohtu eelnimetatud seisukohtadega nõustunud. Kolleegium nõustub kohtute põhjendusega, et varasema KaMS § 36 lg 1 p-st 2 ja lg-st 2 tulenevalt saab hageja nõuda kaubamärgiomaniku saamata jäänud tulu ja seetõttu pole oluline, millal tema kui juriidiline isik registrisse kanti või millal litsentsileping tema suhtes jõustus.
Varasema KaMS § 21 kohaselt võib kaubamärgivaldaja (litsentsiaar) litsentsilepingu alusel anda kaubamärgi kasutamise õiguse teisele isikule/teistele isikutele (litsentsiaadile/litsentsiaatidele). Litsentsilepingu kohta tehakse kanne registrisse pärast riigilõivu tasumist. Kaubamärgiseadusest ei tulene, et isik, kes esitas kaubamärgi registreerimiseks taotluse Patendiametile, ei saanud sõlmida litsentsilepingut enne kaubamärgi registris registreerimist. Samuti ei tulene enne 1. maid 2004. a kehtinud kaubamärgiseadusest, et litsentsileping hakkab kehtima lepingu kohta kande tegemisest. Kuna kaubamärk “Stolichnaya” registreeriti, sai hageja varasema KaMS § 17 lg-st 1 tulenevalt õigused kaubamärgi registreerimistaotluse saabumise kuupäevast alates ehk 2. veebruarist 1993 tagasiulatuvalt (vt ka Riigikohtu 23. septembri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-73-08, p 15).
KaMS § 17 lg 1 järgi kehtib õigus kaubamärgile registreerimise taotluse saabumise kuupäevast kümne aasta möödumiseni registrisse kandmise kuupäevast. Kaubamärgi registreerimise taotluse esitamise kuupäev omab tähtsust kaubamärgi prioriteedi kindlaksmääramisel. KaMS § 10 lg 1 kohaselt määratakse kaubamärgi prioriteet kindlaks kaubamärgi registreerimise taotluse saabumise kuupäevast. Esimesena registreerimistaotluse esitanud isikul on eelisõigus kaubamärgi registreerimiseks vastaval territooriumil. Eeltoodu alusel leidis kolleegium, et kaubamärgi prioriteedi määrab küll tema registreerimise taotluse esitamise kuupäev, kuid kaubamärgi õiguskaitse tekib registreerimistaotluse saabumise kuupäevast üksnes sel juhul, kui kaubamärk kantakse registrisse. Kolleegium kordab seisukohta, et kaubamärgi õiguskaitse tekib KaMS § 17 lg 1 kohaselt kaubamärgi registrisse kandmisel tagasiulatuvalt alates registreerimistaotluse saabumise kuupäevast.
Intellektuaalomandi kaasused september 20, 2008
Posted by Mikk Putk in Ettevõtlus, IO õpe, Intellektuaalomand.Tags: advokaadibüroo, ettevõtjad, intellektuaalne omand, Intellektuaalomand, kaasused, kaitsmine, kogumik, teadlikkus
4 comments
Hiljutise postituse järgi sattusin Riigihangete Registrisse kolama ja silma jäi selline huvitav hange nagu “Intellektuaalomandi kaasused“.
Tulenevalt vajadusest parandada arusaamist intellektuaalomandi kaitsmisest ja kasutamisest Eesti ettevõtjate huldas soovime tutvustada õpetlikke näidiskaasuseid. Selleks on kavas koostada kogumik, kuhu on koondatud parimad näited eesti ettevõtjate kogemustest intelletkuaalomandi kaitsmisel. Kaasuste valikul lähtutakse põhimõttest, et need sisaldakisd õpetlikku ja kasulikku infotmatsiooni teiste Eesti ettevõtjate jaoks.
Hankele esitati üks pakkumine ja hankeleping sõlmiti Advokaadibürooga Glimstedt Straus & Partnerid OÜ
Hankelepingu täitmise tähtpäev 30.06.2008.
Netist intellektuaalse omandi kaasuseid tutvustava kogumiku kohta midagi ei leia. Huvitav oleks aga teada, kas ja millal kogumik valmis ning kus sellega tutvuda saab…..
Eesti biotehnoloogia strateegia 2008 – 2013 jaanuar 27, 2008
Posted by Mikk Putk in Eesti leiutised, Intellektuaalomand, Patendid, Statistika.Tags: biotehnoloogia, eesti, intellektuaalne omand, Leiutised, litsentsid, Patendid, strateegia
add a comment
Reedel 25. jaanuaril tutvustas Eesti Biotehnoloogia Liit Eesti biotehnoloogia strateegiat 2008 – 2013. Strateegiaga tutvuda saab siin: http://www.biotech.ee/data/doc//Eesti_biotehnoloogia_strateegia_2008_-_2013.f.v..pdf
Järgnevalt toon strateegiast mõned huvitavamad väljavõtted, mis puudutavat intellektuaalset omandit.
Teaduse kvaliteet
Teadus- ja arendustöö taset akadeemilistes institutsioonides näitab publitseeritud teadusartiklite arv ja tsiteeritavus, patendiga või muul moel kaitstud leiutiste arv, edukus teadusgrantide taotlemisel ning kaitstud teaduskraadide hulk.
Teadus- ja arendustöö taset ettevõtetes näitab patentide või muude instrumentidega kaitstud leiutiste arv ja edukus T&A grantide taotlemisel ning edukus riskikapitali kaasamisel (Clarysse, Degroof, Heirman, 2003).
Teadus- ja arendustöö taseme hindamisel lisaks patendipublikatsioonide arvu arvestamisele tuleb kindlasti arvestada ka patendipublikatsioonide tsiteeritavust. Igas patenditaotluses tuleb kirjeldada ka teadaolevaid lähimaid lahendusi. Ühe patendidokumendi suur tsiteeringute arv erinevates patendidokumentides viitab selles patendidokumendis kirjeldatud lahenduse olulisusele.
Ettevõtete patendiportfellides on ligikaudu 40 erineva patendiperekonna patenditaotlused ja patendid. Enne 2005. a asutatud T&A ettevõtetest on
patendiportfell olemas 50 % , viimase kahe aasta jooksul asutatud firmade hulgas on patendiportfell 90 % ettevõtetest.
Tundub miskipärast kahtlane see 40 erinevat patendiperekonda. Kuid mine tea, ehk on ka. Tuleb kontrollida. Iseasi muidugi ka kas, kui palju ja milliseid litsentse on ettevõtetel sisse ostetud ning palju neist litsentse patenteeritud lahendustele.
Eesti firmade ärimudelis on rõhuasetus teenuse osutamisel. Eesti firmadel puudub võimalus riskikapitali kaasamiseks ja seetõttu teenitakse ka teadus- ja arendustegevuse jaoks vajalikud vahendid teenuste ja kaupade müügiga. Seevastu Euroopa ja USA biotehnoloogia ettevõtete strateegiad on üles ehitatud tugeva intellektuaal- ja tööstusomandi portfelli loomisele ning teenuseid pakkuvate firmade osakaal on väike.
Ettevõtete teadustegevuse tulemuslikkuse hindamiseks ei sobi ainult akadeemilises sektoris kasutatavad kriteeriumid, milleks on eeskätt avaldatud teadusartiklite ja tsiteeringute arv. Sageli ei saa ettevõtted teadusartikleid üldse avaldada, sest see takistaks oluliselt nende intellektuaal- ja tööstusomandi kaitsmist ning seetõttu on publitseerimine ettevõtete jaoks eeskätt turundusmeede.
Ettevõtte teadustegevuse edukust saab hinnata võetud patentide ja teiste intellektuaalomandi kaitset pakkuvate instrumentide hulga ning müüdud litsentside järgi, innovaatiliste toodete ja teenuse müügi järgi ja ka edukuse järgi rakendusuuringuteks pakutavate teadustoetuste taotlemisel nii Euroopa Komisjoni raamprogrammidest kui EAS-lt ja mujalt.
Ilmselt on siiski mõeldud patentide taotlemist või saadud patentide hulka kuna patenti päris lihtsalt võtta ei saa – patenditaotlus läbib ekspertiisi, mille järel patendiameti ekspert teeb otsuse, kas anda patent välja või mitte.
Kui Fraunhofer ISI poolt 2002. a teostatud Eesti biotehnoloogiasektori uuringus toodi välja Eesti erakordselt madal intellektuaalomandi loomise ja kaitsmise võimekus, siis pärast Eesti liitumist EPO-ga (Euroopa Patendiorganisatsioon) 1. juulil 2002. a. ja seoses biotehnoloogiaettevõtete loomisega on nii patenteerimine kui patentide kommertsialiseerimine oluliselt suurenenud.
Päris huvitav oleks teada, mis seos on Eesti biotehnoloogia sektori intellektuaalomandi loomise, kaitsmise ja kommertsialiseerimise suurenemisel ja Eesti liitumisel Euroopa Patendikonventsiooniga.
Nii on Tartu Ülikool biotehnoloogia valdkonnas kaitsnud patenditaotlustega 14 leiutist, kusjuures aastatel 2005-2007 on kaitstud 9 leiutist. Tartu Ülikoolile on välja antud (2007. a. novembrikuu seisuga) 3 leiutise kaitseks 3 Eesti ja 21 välisriikide patenti, kommertskasutusse on jõudnud probiootilist laktobatsillitüve ME-3 kaitsvad patendid. Eesti patendiameti andmeil on näiteks Eesti Maaülikool esitanud samal ajal taotluse 2 ja KBFI 3 Eesti patendi saamiseks.
Strateegias on kavalalt toodud patenditaotluste ja patentide arvud. Kuid pole välja toodud, kui palju ERINEVAID leiutisi on kaitstud. 21 välisriikide patenti võib ju tunduda päris hea number, kuid kui näiteks ühele leiutisele kuulub patent kümnekonnas riigis, siis kas seda on antud strateegias arvestatud, ei tea.
Biotehnoloogiaettevõtted mitte üksnes ei patenteeri rohkem kui akadeemilised uurimisasutused (vastavalt 35 ja 24 kaitstud leiutist), vaid erinevad on ka patendistrateegiad ja leiutiste kommertsialiseerimise teed ning võimekus. Kui teadusasutused püüavad leiutisi kaitsta eeskätt Eesti patentidega, siis ettevõtted taotlevad oma tehnoloogiate ja toodete kaitseks eeskätt rahvusvahelisi patente. Kui teadusasutused suudavad kommertsialiseerida vaid üksikuid leiutisi, siis biotehnoloogia ettevõtete strateegia ning tegevus on suunatud just leiutiste kommertsialiseerimisele. Kommertsedu tagatakse kas oma toote ja teenuse kaitsmisega konkurentide eest või litsentside müügiga.
Ei ole olemas sellist asja nagu “rahvusvaheline patent”. Võib jällegi oletada, mida strateegia koostajad on siin mõelnud – kas “ettevõtted esitavad oma tehnoloogiate ja toodete kaitseks rahvusvahelisi patenditaotlusi” või “ettevõtted taotlevad oma tehnoloogiate ja toodete kaitseks patente välisriikides”.
Olemuselt ja strateegiliselt täiesti erinevad lähenemised oma lahenduste kaitseks.
Vaatamata leiutustegevuse aktiveerumisele viimastel aastatel on vahe arenenud riikidega ikka veel suur – Eesti biotehnoloogias kaitstakse ühe inimese kohta 5 korda vähem leiutisi kui Euroopa Liidu liikmesriikides keskmiselt ja 10 korda vähem kui USA-s. Kui võrrelda Eesti edukust teadusuuringute rahastamisel ja intellektuaalomandi kaitsmisel näiteks Medicon Valley tulemustega (rootslased ja taanlased on EL-i ühed edukamad leiutajad biotehnoloogia valdkonnas), siis ilmneb, et kuigi Eestis T&A investeeringud on 46 korda väiksemad kui rootslastel, on patente üksnes 15 korda vähem. Seega, Eestis on patentide “hind” madalam kui Rootsis (sarnasele tendentsile on mitmes uuringus viidatud ka teadusartiklite avaldamise puhul).
Aga milline on selle sama Medicon Valley’ga võrreldes suhe näiteks kommertsialiseerimise tulu keskmiselt ühe patendi kohta?
Tabelis 3. on toodud patentide ja patenditaotluste arv Eesti biotehnoloogiasektoris aastatel 2001 – 2007 akadeemias ja ettevõtetes. Numbrid vastavalt Eesti patendite ja taotluste puhul 18 ning 6. Välja on toodud numbrid ka rahvusvaheliste patentide ja taotluse kohta, mis on 6 ja 36.
Segane värk nende patentide ja taotlustega, mida koostajad kokku lugenud on. Strateegia lisana loetelu patendidokumentidest oleks andnud kindlasti selles osas selgema pildi.
Probleemid
1. Puudu on ärilise kogemusega inimestest. Ülikooli lõpetanud biotehnoloogid võiksid enam omada täiendavaid teadmisi nt. raamatupidamises, turunduses, projektijuhtimises, intellektuaalomandiga seotud küsimustes, kvaliteedijuhtimises. Biotehnoloogia sektori ettevõtted vajavad juhtideks inimesi, kellel oleks baasharidus loodusteadustes ja lisakoolitus ärijuhtimises (või vastupidi).
Nimetatud probleeme esineb ilmselt mitte ainult biotehnoloogia sektoris. Probleemidele seoses intellektuaalomandi valdkonnaga viitab ka antud strateegias pealiskaudne intellektuaalomandi valdkonna käsitlus.
Eestis on puhtaid riskikapitali poolt või äriinglitest omanike poolt finantseeritavaid firmasid 3, milledel puudub müügitulu ja mis “põletavad raha” üksnes intellektuaalomandi loomiseks loodetava tulevikutulu saamise nimel.
Intellektuaalomandi kaitsmise parem reguleerimine ning ka vastavate toetusmeetmete vähesus on biotehnoloogia arengut pidurdav asjaolu enamikes käsitletud riikides.
Oluline tähelepanek ja edu saavutamiseks vajalik ka Eestis kindlasti intellektuaalomandi valdkonda puudutavate küsimustega tegeleda.
Eesti intellektuaalomandi keskuseks maailmas! oktoober 9, 2007
Posted by Mikk Putk in Intellektuaalomand.Tags: eesti edu võti, eesti nokia, intellektuaalne omand, Intellektuaalomand
add a comment
Anne Oja vahendab “Äripäevas” EML MAKSUKONVERENTSIL intellektuaalomandi ja selle maksustamise teemal ettekande teinud Advokaadibüroo Glimstedt Straus & Partnerid vandeadvokaadi Priit Lätt’i sõnu:
Lätt ütles, et intellektuaalset omandit peetakse äri kütuseks. “Võiksime Eesti Nokiaks võtta intellektuaalse omandi,” sõnas Lätt ja kutsus üles kohandama Eesti seadusi nii, et need soodustaksid intellektuaalse omandi juurutamist mujal maailmas just Eesti kaudu.

