IPEstonia

Kliendi privileeg IO nõu alal oli kevadise WIPO ja AIPPI poolt korraldatud konverentsi peateema. 

Lähemalt saab lugeda ICC kokkuvõtet konverentsi kohta siit: http://www.iccwbo.org/policy/ip/id3060/index.html

Alljärgnevalt väike kokkuvõte ja märksõnu konverentsilt:

Kliendi privileegil on oluline vastukaal avalikustamisele (disclosure) mida common-law maad kasutavad tihti kohtusüsteemis andmete saamiseks selliste elukutsete esindajatelt, kellel on seadusjärgne kohustus hoida kliendi saladust. Siiski üldiselt kohtul ei ole õigus nõuda kliendi andmete paljastamist kliendi õigusnõustajalt, seda isegi kohtuprotsessi käigus. Lühidalt öeldes on selline suhtlus kliendi ja tema õigusnõustaja vahel eelistatud või teisi sõnu priviligeeritud.

Kliendi ja tema õigusnõustaja vahelise saladuse hoidmine on avalikes huvides (a public good) ja õiguse huvides. Kui klient julgeb avaldada oma õigusnõustajale kõik asjakohased faktid ja detailid oma edasise käitumise otsustamiseks, siis on tõenäolisem, et klient valib õigusnõustaja soovitusel seadusekuuleka käitumismudeli.
 
IO valdkond on nii õiguslikult regulatsioonilt kui kaubanduslikust aspektist võetuna väga rahvusvaheline. Mitmete rahvusvaheliste ja regionaalsete konventsioonide kohaselt
- autorõiguse alane kaitse töötab rahvusvaheliselt sõltumata kaitsealuse teose asukoha riigist;
- patendi, kaubamärgi või tööstusdisainilahenduse kaitse taotlus ühes riigis seab prioriteedi sellise kaitse saamiseks ka teistes riikides;
- eksisteerivad erinevad regionaalsed ja rahvusvahelised süsteemid intellektuaalse omandi õiguste saamiseks (näiteks PCT, EPC, Madrid, OHIM).
 
IO on eriskummaline valdkond ka selle poolest et siin nõustavad õigusalastes küsimustes tihti isikud, kes ei ole juristid. Väga vähesed juristid omavad sellist teaduslikku või insenerikutse alast tausta, mis võimaldaks neil töötada patendivolinikena. Seega ongi mitmes riigis patendivolinikud isikud, kes lõpetavad ülikooli reaalteaduste vallas ja seejärel läbivad kas IO alase täiendõppe või õigusalase täiendõppe.
Patendivolinikud ei nõusta ainult patendi taotlemise küsimustes, vaid ka selles, kui ettevõtte soovib näiteks arendada välja uue tehnoloogia, siis patendivolinik võib seda ettevõtet nõustada küsimuses, kas see tehnoloogia tõenäoliselt rikuks kellegi teise olemasolevat patenti või mitte ning kas õiguslikult korrektsem ei oleks antud juhul hoopis litsentsi taotlemine. Samuti küsimustes,  mis puudutavad üleüldiselt IO alast omandiõigust, konfidentsisaalsuskohustusi ja konkurentsiõigust, domeeninimesid ja IO-d puudutavat karistusõigust.

Põrkuvad aga kohtu huvid ja kliendi privileegi huvid õiglasel kohtumõistmisel ning see küsimus tuleb esile teravamalt just siis kui vaidlevad pooled on eri riikide residendid.
Esiteks on raske määrata kliendi privileegi ulatust, siis kui kohtus vaidlevatest pooltest on üks ühest common-law süsteemist ja teine teisest. Siis peetakse alguses väike nö miniprotsess määratlemaks, millises ulatuses ja mis jurisdiktsioonijärgi kliendi privileegi määratakse. See on aga aeganõudev ja kulukas.
Eraldi probleem on ka see kui põrkuvad Kontinentaal-Euroopa õigussüsteem ja common-law süsteem, kuivõrd Kontinentaal-Euroopa süsteem eraldi kliendi privileegi IO valdkonnas ei tunne ning rakendadakse ainult teatud kutsetest (advokaat, arst jms) tulenevat saladuse nõuet. Kohtuasjades, mida peetakse selliste poolte vahel common-law riikides nagu näiteks USA, jääb privileegi küsimuses kannatavaks pooleks Euroopa ettevõte.

Euroopas on üheks võimaluseks peetud privileegi sisse viimisel Suurbritannia õiguse põhjal EU IP Enforcment direktiivi.. aga see pole toiminud privileegi kaitsmisel sama effektiivselt kui common-law maade õigus.

ICC toob välja, et kliendi privileegi ehk saladuse hoidmist reguleevad küll patendivolinike tegeuvst reguleerivad seadused, kuid vajalik oleks see ka teiste õigusnõustajate puhul IO valdkonnas, kes ei oma patendivoliniku kutset. Mida soovitab ICC?

ICC recommends that -
(i) A WIPO Treaty should require each Contracting State15 to specify categories of adviser
whose clients benefit from privilege before the State’s Courts, intellectual property
offices, tribunals, and investigators. These should be all such local general lawyers
and local specialist IP advisers as the State considers to be adequately regulated, plus
(in the case of EPC members) locally-resident EPAs (both private practice and inhouse).
(ii) Within each Contracting State, the following communications from or to the specified
categories of adviser should be privileged (together with documents, material, and
information preparatory to or otherwise related to such communications):
Communications as to any matter relating to any invention, design, technical
information, trade secret, trade mark, geographical indication, domain name,
literary or artistic work, performance, software, plant variety, database, or
semiconductor topography, or relating to passing off16 or unfair competition.’
(iii) Each Contracting State’s Courts, intellectual property offices, tribunals, and
investigators should respect the privilege of communications as defined in (ii) (plus
preparatory/related documents, material, and information) from or to advisers
specified under (i) by other States (both private practice and in-house), and in any
case from or to EPAs resident in EPC States (both private practice and in-house).