IPEstonia

Teet Kalmus kaitses 31. mail ärijuhtimise magistriõppes magistriprojekti “Leiutise kasutamisprotsess Ameerika Ühendriikides”, vt täisteksti siit.

Töö esmärgiks oli läbi leiutiste ja patentide kasutamise strateegiate ja Ameerika Ühendriikide patendisüsteemi analüüsi koostada metoodika, mis aitaks Eesti ettevõtjal hinnata oma leiutise väärtust ja aitaks kasutada erinevaid strateegiaid oma leiutise ja patentide kasutamisel Ameerika Ühendriikides.

Magistriprojekti I peatükk koosneb kahest alapeatükist. 1. alapeatükk selgitab leiutiste põhimõisteid Ameerika Ühendriikides. 2. alapeatükk analüüsib leiutiste erinevaid võimalikke kasutamisstrateegiaid, ärisaladuse ja patenteerimise kasutamist strateegiana erinevate leiutiste puhul, patentide erinevat väärtust ja patentide kasutamise erinevaid strateegiaid.
Magistriprojekti II peatükk koosneb kahest alapeatükist. 1. alapeatükk analüüsib Ameerika Ühendriikide patendisüsteemi muutusi viimastel aastakümnetel. 2. alapeatükk käsitleb kogu patenteerimisprotsessi alates leiutiskirjelduse loomisest kuni patendi väljaandmiseni.
Magistriprojekti III peatükis sisaldub leiutiste ja patentide kasutamisstrateegiaid käsitlev
metoodika.

Autori loal on magistritöö kokkuvõte toodud alljärgnevalt.

Käesoleva magistriprojekti eesmärgiks oli läbi leiutiste ja patentide kasutamise strateegiate ja Ameerika Ühendriikide patendisüsteemi analüüsi koostada metoodika, mis aitaks Eesti ettevõtjal hinnata oma leiutise väärtust ja aitaks kasutada erinevaid strateegiaid oma leiutise ja patentide kasutamisel Ameerika Ühendriikides.
Magistriprojekti eesmärgi täitmiseks olid püstitatud järgmised ülesanded:
· selgitada leiutistega seotud põhimõisteid Ameerika Ühendriikides;
· analüüsida leiutiste erinevaid kasutamisstrateegiaid;
· analüüsida patentide erinevaid kasutamisstrateegiad;
· analüüsida Ameerika Ühendriikide patendisüsteemi suurimaid muutusi viimase 25 aasta jooksul;
· analüüsida leiutise patenteerimisprotsessi läbimist Ameerika Ühendriikides;
· koostada analüüsitud materjali põhjal metoodika leiutise kasutamiseks Ameerika Ühendriikides.

I peatüki 2. alapeatükis jõuti analüüsi käigus järgnevatele seisukohtadele:
1. Enne patenteerimisprotsessi alustamist tuleks analüüsida, kas patenteerimine on just kõige parem strateegia leiutise kasutamiseks või kasutada hoopis ärisaladuse või esimesena turul strateegiat või erinevate strateegiate üheaegset kasutamist.
2. Valides leiutise kommertsialiseerimiseks ärisaladuse ja patenteerimise strateegiate vahel, tuleb arvesse võtta nii leiutise liiki („alasti idee“, „must kast“, „märkamatu“) kui ka leiutise tugevust võimaliku modifitseerimise suhtes.
3. Enne patenteerimisprotsessi tuleks kindlaks määrata patendi võimalik väärtusklass tulevikus. Piiratud ressursside korral on tähtis taotleda võimalikult kõrge väärtusklassiga patenti, sest madala väärtusklassi puhul on patentidel suurem väärtus ainult siis, kui neid omatakse suuremas koguses tervikpaketis.
4. Juba väljaantud patente saab sõltuvalt olukorrast kasutada väga erinevate strateegiate osana, kusjuures üheaegselt võib patent olla mitme strateegia osa. Patentide erinevad kasutamisstrateegiad on kaitse- ja ründestrateegiad, neutraalne strateegia ja kommertsialiseerimise strateegiad.

Magistriprojekti II peatüki 1. alapeatükist selgus, et Ameerika Ühendriikide patendisüsteem on teinud alates 80ndate aastate algusest läbi suured muudatused:
1. Patenteeritavuse objektsuse laienemine. Läbi erinevate kohtuotsuste muutusid patenteeritavateks tarkvaraprogrammid, ärimeetodid ja biotehnoloogia-alased leiutised.
2. Patentidele tugevamate juriidiliste õiguste andmine. Patentide juriidiline jõud suurenes, sest neile anti eeldusel, et USPTO teeb vigadeta tööd, „sündinud kehtivana“ staatus. Juba väljaantud patenti oli nüüd kohtus palju raskem kehtetuks tunnistada kui varem.
3. CAFCi moodustamine 1982. aastal ja CAFCi patente puudutavate apellatsioonide menetlemispraktika muutus. CAFCi praktika enamusel juhtudel võimaldada patendiomaniku avalduse alusel algatatud kohtuvaidluse raames peatada teise osapoole, keda hageja süüdistab temale kuuluva patendi õiguste rikkumises, toodete tootmine ja müük, tõi kaasa agressiivse patentide kasutamise ründestrateegia kasutuselevõtu suurfirmade poolt ja nn patenditrollide tekke.
4. Kiirest patenditaotluste esitamise kasvust tingitud väljaantud patentide kvaliteedi langus. Patenditaotluste eksamineerijatel oli aina vähem aega iga patenditaotlusega tegelemiseks ja selle tulemusena hakati välja andma patente, mille nõudluspunktid kattusid teiste patentide nõudluspunktidega, seda eriti just tehnoloogia ja biotehnoloogia valdkondades.
5. Väga aktiivsest patenteerimisest tekkinud patenditihnikud ja moodused tihnikut läbida. Kaitsmaks ennast kattuvatest nõudluspunktidest tuleneva ohu vastu, hakkasid kõik firmad patenteerima peaaegu kõike, mis vähegi võimalik. Patentidega võidurelvastumise tulemusel tekkisid patenditihnikud, mis omakorda tekitasid uutele tulijatele turule sisenemisel kõrge barjääri. Patenditihnikute läbimiseks on kolm moodust: kasutada ristlitsentseerimist, patendipuid või tööstuslikke standardeid.

II peatüki 2. alapeatükis analüüsiti patenteerimisprotsessi käiku Ameerika Ühendriikides.
Selgusid järgnevad asjaolud:
1. Tulenevalt Ameerika Ühendriikides kehtivast esimese leiutaja reeglist tuleks Eesti ettevõtjal kogu leiutise loomisfaasis teha dokumentaalselt tõestatud märkmeid, et hiljem oleks võimalik tõestada, et just tema leiutas esimesena.
2. Patenditaotluse esitamisel USPTOsse on kolm erinevat strateegiat ja patenteerija peab ise valima, missugune strateegia sobib talle kõige paremini. Kas esitada täispatenditaotlus USPTOsse otse (võimalik kasutada patendi eeltaotlust enne täispatenditaotluse esitamist), läbi patenditaotluse teises riigis või läbi rahvusvahelise patenditaotluse.
3. Patenditaotluse menetlemise esimesel ringil lükatakse patenditaotlus peaaegu alati tagasi. Sellest ei tohi ennast heidutada lasta, vaid tuleb teha vajalikud muudatused ja parandused ja esitada patenditaotlus uuesti ja uuesti, kuni patenditaotluse heakskiiduni või lõpliku tagasilükkamiseni.
4. Patenditaotluse menetlemise ajal on võimalik esitada kolme liiki jätkuvaid patenditaotlusi, mis lähtuvad algpatenditaotlusest.
5. Ka peale patenditaotluse lõplikku tagasilükkamist on võimalik erinevaid strateegiaid kasutades patenteerimisprotsessi jätkata, esitades selleks kas patenditaotluse korduseksamineerimise nõude (Request for Continued Examination ehk RCE) või esitades apellatsiooni BPAIsse.

Magistriprojekti III peatükis sisaldub leiutiste ja patentide kasutamisstrateegiaid käsitlev metoodika.
Koostatud metoodika põhipunktid on:
· klassifitseerida leiutaja;
· hinnata võimalikud kasutatavad ressursid;
· hinnata oma leiutis ja valida leiutise kasutamise strateegia;
· teostada patenteerimisprotsessid;
· hinnata väljaantud patendi väärtust;
· kasutada erinevaid patentide kasutamise strateegiaid pärast patendi väljaandmist.

Ekspertintervjuudest selgus, et Eesti leiutajate teadmised leiutiste ja patentide kasutamise strateegiatest ja Ameerika Ühendriikide patendisüsteemi toimimisest on küllaltki pinnapealsed. Käesoleva magistriprojekti üheks eesmärgiks oli aidata parandada nende teadlikkust antud valdkonnas. Tulenevalt magistriprojekti mahulisest piirangust jäid õned aspektid sügavama analüüsita, kuid neid aspekte tuleks kindlasti tulevikus edasi uurida, et aidata veelgi tõsta Eesti leiutajate teadlikkust leiutiste kasutamisest ja erinevate patendisüsteemide toimimisest ning seeläbi tulemuslikumalt patente taotleda ja neid hiljem edukamalt ka kasutada.