jump to navigation

Eesti teel tehnoloogiariigiks! november 30, 2008

Posted by Mikk in Arendustegevus, Eesti leiutised, Ettevõtlus, Innovatsioon, Kasulikud mudelid, Leiutised, Patendid, Tehnoloogia, Tehnika ja Teadus.
Tags: , , , ,
trackback

Esmapilgul võib selline kõlavalt välja öeldud lause tunduda liialdusena, kuid viimase aja arenguid vaadates võib arvata, et see polegi nii vale.

Kogu maailmas on viimastel aastatel levimas suund teadmistepõhisele ühiskonnale. Suurt rõhku pannakse teaduse ja uute tehnoloogiate arendamisele ning ettevõtjate ja teadlaste koostöö suurendamisele. Tehnika kiiret arengut on näha ka patenditaotluste esitamise aktiivsuse ülikiirest tõusust. Suuremate patenteerimisaktiivsusega riikide kõrval nagu USA ja Jaapan, on patenditaotlusi hakatud aktiivsemalt esitama ka Koreas, Hiinas ja paljudes teistes riikides.

Järgnevalt tuleb juttu viimase aja edukamatest teaduse- ja tehnoloogiaarendustest ning leiutistest Eestis, ära on toodud väike ülevaate leiutiste kaitsmisest Eestis – millistes valdkondades ja mida kaitstakse, milliseid tehnoloogiaarendusprojekte on viimasel ajal käivitatud.


 

Leiutiste kaitsmisest Eestis

 

Leiutistele kaitsetaotluste esitamise buum ei ole mööda läinud ka Eestist. Vaadates eestlaste peamiseid patenteerimispiirkondi – Eesti siseriiklikud patenditaotlused ja kasulike mudelite registreerimise taotlused; Ameerika Ühendriikide, Euroopa ja rahvusvahelised patenditaotlused, siis paaril viimasel aastal on taotletud leiutistele õiguskaitset ligi kaks korda rohkem, kui aastatel 2002-2006 ning ligi neli korda rohkem, kui 1994-2001.

 

Tabel 1. Eestlaste ligikaudne leiutiste arv viimastel aastatel

leiutisedAllikas: Autori kogutud statistika põhjal

 

 

Milliste valdkondade arendamisega Eestis siis peamiselt tegeletakse?

Kõige rohkem on eestlastega seotud leiutisi avaldatud keemia valdkonnas, ligi 30%, mis hõlmavad lahendusi orgaanilise-, materjalide-, polümeeride ja biokeemia valdkonnast, toiduainetööstusest; materjalide uuringute, mikro- ja nanotehnoloogiatest; keemiatehnikast ja keskkonnatehnoloogiatest. Teise suurema valdkonna ligi 27%-ga moodustab mehaanika, mis hõlmab eri valdkondade seadmeid, aparaate, masinaosi, mehaanilisi elemente ja transporti. Ligi 20% leiutistest kuulub optika-, meditsiini-, bioloogiliste materjalide analüüsi, kontrolli- ja mõõteseadmete valdkonda. Elektritehnika valdkonda kuulub ligi 12% leiutistest, mis hõlmab erinevaid lahendusi elektriseadmete ja energia; audio-visuaaltehnoloogia; info- ja telekommunikatsiooni; digitaaltehnika; arvutite ja pooljuhtide valdkondi. Vähem on leiutisi mööbli, mängude, tarbekaupade, ehituse, päikese- ja tuuleenergia ning kütuseelementide valdkonnast.

 

Tabel 2. Eestlaste ja Eesti päritolu isikute leiutiste õiguskaitse taotlused valdkonniti

Field of Technology by International Patent Classification (IPC) Symbols

Inventions

Inventions by %

I: Electrical engineering

542

11,4

Electrical machinery or apparatus or energy

137

2,9

Audio-visual technology

40

0,8

Telecommunications

57

1,2

Digital communication

87

1,8

Basic communication processes

15

0,3

Computer technology

128

2,7

IT methods for management

25

0,5

Semiconductors

53

1,1

II: Instruments

923

19,4

Optics

51

1,1

Measurement

408

8,6

Analysis of biological materials

78

1,6

Control

114

2,4

Medical technology

272

5,7

III: Chemistry

1396

29,3

Organic fine chemistry

111

2,3

Biotechnology

228

4,8

Pharmaceuticals

180

3,8

Macromolecular chemistry or polymers

69

1,4

Food chemistry

96

2,0

Basic materials chemistry

247

5,2

Materials or metallurgy

162

3,4

Surface technology or coating

94

2,0

Micro-structural and nano-technology

2

0,0

Chemical engineering

107

2,2

Environmental technology

100

2,1

IV: Mechanical engineering

1276

26,8

Handling

113

2,4

Machine tools

206

4,3

Engines or pumps or turbines

166

3,5

Textile and paper machines

57

1,2

Other special machines

278

5,8

Thermal processes and apparatus

134

2,8

Mechanical elements

110

2,3

Transport

212

4,5

V: Other fields

604

12,7

Furniture or games

122

2,6

Other consumer goods

87

1,8

Civil engineering

395

8,3

Definition for energy technology

18

0,4

Solar energy (includes solar photovoltaic power and solar thermal power)

6

0,1

Fuel cells technology

1

0,0

Wind energy technology

11

0,2

Allikas: World Intellectual Property Organization tehnikavaldkondade jaotuse põhjal autori koostatud

 

Eeltoodud tabelis toodud valdkondlik jaotus kokkuvõtvalt näeb välja järgmine.

 

Joonis 1. Eestlaste leiutiste jagunemine valdkonniti

leiutistejaotusAllikas: World Intellectual Property Organization tehnikavaldkondade jaotuse põhjal autori koostatud

 

 

Leiutistele õiguskaitse taotlemine lihtsamaks!

Eesti Patendiameti elektroonilise patenditaotluste ja kasulike mudelite registreerimistaotluste esitamise portaali avamine (vt Tööstusomandi õiguskaitse taotluste elektroonilise esitamise portaal https://online.epa.ee/ ) on leiutistele õiguskaitse taotlemisel suureks abiks – taotluste esitamine on tehtud lihtsaks, kiireks ja mugavaks. Nüüd on võimalik taotluse esitamine ükskõik, kuskohast ja suvalisel ajahetkel ning ei pea arvestama posti liikumiseks või koguni kaugemalt Tallinnasse kohale sõitmiseks kuluva ajaga. Eriti vajalik on see teadlastele, leiutajatele ja ettevõtetele, kellel tekib ootamatu kiire vajadus patenditaotluse esitamiseks – näiteks konverentsi ettekanne, teadusartikli või muu publikatsiooni avaldamine.

 

 

Eesti Patendiameti prognoosi kohaselt võib lähiaastatel ainuüksi Eesti siseriiklike leiutiste kaitsetaotluste arv tõusta kuni 500 taotluseni aastas. Tegelikult võiks patenditaotluste esitamise arv Eestis olla juba praegu oluliselt suurem, kuid paljud ei kaitse oma lahendusi üldse Eestis, vaid otse välisriikides.

Skeptikud vaidleksid kohe vastu, et mitmete sadade patenditaotluste esitamine aastas poleks võimalik kuna Eesti rahvaarv on liiga väike, Eestis puuduvad suured tööstus- ja tehnoloogiaettevõtted, patendi taotlemine on liiga kallis ja kas patenditaotlemisel üldse mingit mõtet on. Ometigi viimaseid arengusuundumisi vaadates on lootused Eesti tehnoloogiasektori arengule suured. Viimastel aastatel on algatatud ja lähiajal käivitumas mitmeid teadmistepõhiseid projekte, mis on suunatud teadlaste ja ettevõtete koostöö ning seeläbi arendustöö tulemuste, eeskätt välisturgudel, kommertsialiseerimise edasiviimisele.

 

 

 

Tehnoloogiaarenduse suunad Eestis

 

Üheks selliseks projektiks võib pidada tehnoloogia arenduskeskuste (TAK) programmi. Mõni aasta tagasi asutatud viiele tehnoloogia arenduskeskusele on peagi tulemas lisa. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) poolt avatud tehnoloogia arenduskeskuste programmi uude vooru laekus taotlusi koguni 29 uue tehnoloogia arenduskeskuse loomiseks, mida on mitmeid kordi enam kui finantseerimiseks vahendeid on.

TAK programmi eesmärgiks on suurendada majandusliku lisandväärtuse loomisele suunatud rakendusuuringute kvaliteeti ja mahtu; suurendada ettevõtluse vajadustele orienteeritud teadus- ja arendustöötajate arvu ja nende mobiilsust ettevõtjate ja teadusasutuste vahel; tugevdada pikaajalist strateegilist arendustegevuse planeerimist ja juhtimise võimekust ettevõtjates ja teadusasutustes.

 

EAS pressiteate kohaselt soovisid uute TAKide loomisel osaleda kõik Eesti teadusasutused ja ülikoolid ning 135 ettevõtet, plaanides kaasata ka välismaiseid partnereid nii uurimisasutuste kui ka ettevõtete hulgast. Kavade hulgas on enam energeetika-, biotehnoloogia- ja IT-projekte, vähem masinaehituse, materjaliteaduse ja keemia valdkonna uurimisplaane. Seni loodud tehnoloogia arenduskeskused on kõik edukalt käima läinud, mitmetel neist on oma väljatöötatud tehnoloogiate kaitseks esitatud patenditaotlused. Peagi on neile arenduskeskustele tulemas lisa.

 

Mitmete toiduainetööstuse ettevõtete koostöös käivitatud MTÜ Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuse tegevus keskendub toidu kvaliteedi ja tervislikkusega seotud uurimistööle. Arenduskeskuse töö on aidanud kaasa mitmete toiduainete paremale säilitamisele säilitusaineid kasutamata.

 

OÜ Tervisliku Piima Biotehnoloogia Arenduskeskus on keskendunud lisaväärtusega piimatoodete ja piimapõhiste toiduainete valmistamiseks vajaliku toorpiima ning probiootiliste bakterite arendamisele. OÜ Tervisliku Piima Biotehnoloogia Arenduskeskusel on juustutööstuses kasutatava toorpiima parendamise tehnoloogiale esitatud patenditaotlused, mis hetkel on erinevates patendiametites ekspertiisis.

 

AS Eesti Nanotehnoloogiate Arenduskeskuse töö on suunatud nanotehnoloogia rakendamisele erinevates materjalides. Näiteks sensormaterjalide väljatöötamisele, aga uute suundadena ka ehitusmaterjalide ning tekstiilmaterjalide arendamisele.

 

AS Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskus keskendub vähi varajase diagnostika meetodite arendamisele ning uue põlvkonna ravimite väljatöötamisele. Koostöös Põhja-Eesti Regionaalhaiglaga jõuavad esimesed uued diagnostikameetodid ka rakendusse. Koostöös Tallinna Tehnikaülikooli ja AS ProSyntest’ga arendatava lahenduse Eesti patenditaotlus nr EE200600017 (2-Hüdroksü-3-okso-tsüklopent-1-enüül)-äädikhappe estrid ja meetod nendest ainetest (-)-R- ja (+)-S-homosidrunhappe gamma-laktooni ja vastavate (-)-R- ja (+)-S homosidrunhappe soolade valmistamiseks on hetkel Patendiametis menetluses.

 

 

 

ELIKO Tehnoloogia Arenduskeskus OÜ näol on tegemist elektroonika ning IT-ettevõtete poolt loodud arenduskeskusega. Hiljuti täiendas ELIKO oma tehnilist baasi, kolides uutesse laboritesse septembris avatud Tallinna Tehnoloogiapargi Tehnopol elektroonikahoones.

ELIKO Tehnoloogia Arenduskeskuse projektijuhi Alar Kuusiku sõnul on näiteks koostöös Eesti ettevõte Apprise OÜ ühe arendusprojekti eesmärgiks abistada turisti teda huvitavate vaatamisväärsuste ja nendega seotud digitaliseeritud kultuuripärandi leidmisel. SMARTMUSEUMi lahenduse aluseks on personaalne huviprofiil, mis kajastab nii reisihuvilise eelistusi kui ka teadmisi kunstivooludest, perioodidest ja konkreetsetest autoritest. Profiil luuakse projektiga liitunud muuseumis nutitelefoni abil, salvestades infot külastajale meeldinud taieste kohta. Profiil areneb dünaamiliselt kooskõlas personaalsete huvide muutumisega. Süsteemi osaks on ka semantiline otsingumootor, mis pakub turistile informatsiooni teda huvitanud teosega seotud paikade või isikute kohta.

Süsteemi katsetatakse kahes muuseumis Maltal ja Itaalias ning tulevikus on soov seda rakendada kogu Euroopas. Valmimisel tekib igal kunstihuvilisel võimalus koostada isiklik reisiplaan huvitavamatest vaatamisväärsustest ning reisil olles SMARTmuuseumi sisenedes leida kiiresti üles põnevamad taiesed.

Arenduskeskuse kodulehel on eraldi välja toodud ka nende patendiportfell, millest näitena võib välja tuua Eesti patenditaotlus nr 200700005 Meetod ja seade RFID-vastuvõtja dekoodri sünkroniseerimiseks ja rahvusvahelise patenditaotluse nr WO2007121756 Method and device for multichannel multifrequency analysis of an object.

 

 

Eesti kosmoseriigiks!

 

Teiseks suuremaks arendusprojektiks on Eesti püüdlemine Euroopa Kosmoseagentuuri liikmeks. Eesti ei hakka otseselt finantseerima ei kosmoselaevade ehitamist ega osalema mehitatud kosmoselendude programmis, kuid pakkuma toetavaid tegevusi järgmistes kosmosevaldkondades: maa vaatluse, satelliitside ja kommunikatsioon ning satelliitnavigatsioon ja positsioneerimise valdkondades.

Peale laialdasi uuringuid kosmoseprogrammis osalemisest huvitatud ettevõtete välja selgitamiseks viidi läbi täiendavad tehnoloogiaauditid kosmosetööstuse potentsiaaliga Eesti ettevõtete väljaselgitamiseks. Kosmoseprogrammis osalevad Eli Airborne Solutions; Modesat Communications; Cybernetica; Laser Diagnostic Instruments; Smartdust Solutions; Regio; Eesti Nanotehnoloogiate Arenduskeskus; Mikromasch; Positium; Vertex Estonia; Clifton; Tartu Tehnoloogiad; Borthwick-Pignon; Massi Miliano; Interspectrum; Artec Grupp; Oskando; Silmet. Enamik ettevõtteid omab ka, kes väiksemat, kes suuremat patendiportfelli.

 

Näiteks Tallinna tehnoloogiapargis Tehnopol asuv Eesti high tech startup ettevõte Smartdust Solutions arendab sensorvõrke. Tegemist on väikeste traadita sensoritega, mida saab kasutada keskkonnas füüsikalsite parameetrite monitoorimiseks ja mõõtmiseks või turvalisuse tõstmiseks. Juba on käimas esimesed piloodid Eesti maanteede ohutumaks ning keskkonna turvaliseks muutmisel. Firma poolt arendatud tehnoloogia võimaldab kuluefektiivselt monitoorida ning kohtades või viisil, mis varasemalt pole olnud võimalik. Vastav tehnoloogia on kaitstud ka Eesti kasuliku mudelina.

smartdustAllikas: Jaanus Tamm, Smartdust Solutions

 

Modesat Communications OÜ on 2005. a. asutatud kõrgtehnoloogiaettevõte, mis on spetsialiseerunud kõrge läbilaskevõime ja töökindlusega traadita- ning kaabelmodemite arendamisele. Ettevõtte peakorter asub Tallinnas, arendusüksused lisaks Eestile ka Venemaal ning Valgevenes, ning müügiesindus USAs, Silicon Valley’s. Toodete konkurentsivõime tagab unikaalne patenteeritud PilotSync tehnoloogia, mis võimaldab luua senisest efektiivsemaid modemeid, mille läbilaskevõime on võrreldes tänaste lahendustega 10-20% kõrgem ning riistvaraline omahind 4-5 korda madalam konkurentsete toodetega võrreldes.

 

Ettevõtte toodete portfell on positsioneeritud kasvavatele turgudele, kus peamist trendi kujundab globaalne üleminek neljanda põlvkonna (4G) mobiilvõrkudele. Seoses hüppeliselt suureneva andmehulgaga on ette näha kiiret nõudluse kasvu nii transmissioonivõrkude kui ka „viimase miili“ ülekandevõimsuse osas. Lisaks on ühe sihtturuna määratletud satelliitkommunikatsiooniseadmete turgu, kus seoses üleminekuga HDTV-le (High Definition Television) on samuti oodata nõudluse kasvu senisest efektiivsemate modemlahenduste osas.

Modesati võtmekompetentsideks on: signaalitöötlus ja RF süsteemide modelleerimine; elektroonikadisain ja digitaalsete modemite projekteerimine; sardsüsteemide programmeerimine VHDL/Verilog keeltes.

modesat1Allikas: Modesat

 

Eesti ja robotid

Tallinna Tehnikaülikooli ning ELIKO Tehnoloogia Arenduskeskuse 2006. aastal algatatud projekt ROBOSWARM töötab välja lahendusi lihtsate ja odavate robotite võrgustamiseks, mille tulemusena võivad teenindusrobotid (nt koristus- ja vaatlusrobotid) omavahel ülesandeid jagada, suhelda töökeskkonnaga ja sellest aru saada. Seni peamiselt tööstuses kasutatud robotid muutuvad intelligentsemaks, väiksemaks ja odavamaks ning neid on võimalik ka laialdasemalt kasutada. Rahvusvahelist ROBOSWARMi projekti koordineerib Tallinna Tehnikaülikool ja kus Eestist osaleb veel ELIKO Tehnoloogiaarenduskeskus. Projekti eesmärgiks on luua võimalikult laialdaselt kasutatav informatsiooni salvestamise ja vahetamise “keel” teenindusrobotitele, mida saaksid tulevikus kasutada nii suurfirmadest robotitootjad kui ka hobistid ja mis oleks kasutatav sõltumata riistvara eripäradest. Antud projekti eesmärgiks on lahenduse masskasutus, ja seetõttu on konsortsium vältinud patenteerimist ja püüdnud lahenduste publitseerimisega seda avalikuks muuta. Fotol on kujutatud projektis testimiseks kasutatav robotite parv, mille liikmed vahetavad informatsiooni loodud “robotikeeles”.

roboswarm1Allikas: Alar Kuusik

 

Ideaalselt sobivad riided internetiteel

Tehnoloogiasaates Tehokratt antud raadiointervjuus tutvustas Heikki Haldre revolutsioonilisi plaane rõivatööstuses, mis muudaks kogu rõivatööstuse tulevikku. Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudi ja OÜ Massi Miliano koostöös arendatav tehnoloogia võimaldab toota rätsepatööna istuvaid riideid tunduvalt soodsama ehk masstööstuse toodangu hinnaga. Robotmannekeeni loomisega on teadlastel õnnestunud lisada tehnikavõimalustele rätsepa tunnetus ja vilumus. Mis muudab rätsepa ülikonna eriliseks? See mitte ainult ei istu hästi, vaid varjab ära näiteks ette tekkinud kõhu või kõrgemal oleva õla. Robotmannekeen võimaldab igal inimesel vastavalt enda mõõtudele ja keha iseärasustele tellida hästi istuva kiiresti valmiva ülikonna, särgi või pruutkleidi. Enam ei ole vajalik rätsepa juures tunde veeta, sest piisab kui kehaskanner võtab inimeselt mõõdud vaid korra ja saadab need arvutisse, mille abil võtab robotmannekeen inimese kuju. Tellitud kostüüm valmib viie kuni seitsme päevaga. Hetkel täiustatakse patenteerimisel olevat meesmannekeeni prototüüpi. Väljatöötamisel on naise keha imiteeriv robotmannekeen, millele lähiajal on lisandumas ka erinevate suuruste tellimise võimalused. Vt ka robotmannekeeni rahvusvahelist patenditaotlust WO08113367A2: METHOD AND SYSTEM FOR CUSTOM TAILORING AND RETAILING OF CLOTHING

mannekeenAllikas: Paul Pällin

Ettevõte Visitret Displays OÜ on koos Eesti teadusparneritega välja töötanud ja patenteerinud uudse lame-ekraanide ja elektroonilise paberi aktiivelementide tehnoloogia, mis võimaldab toota üliväikse energiakuluga, suure kontrastsusega ja soodsa hinnaga ekraane. Erinevalt LCD- või plasmaekraanidest on Visitreti Displays OÜ patenteeritud tehnoloogial põhinevad ekraanid on hästi loetavad ka ilma taustavalgustuseta. Tulevikku suunatud tehnoloogia võimaldab uudsete ekraanide kasutamist nii tavapärastes toodetes (nt mobiiltelefonide, sülearvutite ekraanid) kui ka täiesti uutes ja ekraaniturgu laiendavates toodetes (e-raamatud, e-ajalehed, värvust muutvad riided ning pinnakatted jne). Hetkel teevad Eesti, Portugali ja USA teadlased tööd, et viia uuel tehnoloogial põhinevad rakendused lähiaastatel globaalsele ekraaniturule.

Vt ka Visitret Displays OÜ Eesti patenti nr EE0005070B1: Meetod elektreetemulsioonil põhineva aktiivelemendi materjali valmistamiseks

 

 

vis1

Allikas: www.memagazine.org

 

vis2

Allikas: www.wrtassoc.com

 

vis3

Allikas: www.pbs.org

Prof. Mart Min Tallinna Tehnikaülikooli Elektroonikainstituudist koostöös ELIKO Tehnoloogiaarenduskeskuse ja Smartimplant OÜga tegeleb impedantsspektroskoopiaga ehk objektide elektritakistuse mõõtmisega, kasutades selleks erinevaid elektrivoolu sagedusi. Uudsetel meetoditel põhinevad lahendused on kaitstud kuue patendi ja patenditaotlusega. Osutub, et takistuse mõõtmine iseloomustab hästi protsesse bioloogilistes objektides, näiteks saab tuvastada verevarustuse häireid eluskoes või mõõta inimese füüsilist koormust. Üheks prof. Mini leiutiseks on adaptiivne südamestimulaator, mis kasutab impedantsiinfot ning on patenteeritud St. Jude Medical poolt. Kuna südamestimulaatorid ja sarnased rakendused nõuavad üliväikest energiakulu, on tema meeskond töötanud välja rea algoritme, kuidas toime tulla väga lihtsate protsessoritega, kasutades keerulisi mitmesageduslikke signaale.

 

 

 

Eeltoodu näitel võib öelda, et täna ja lähiaastatel on erinevate fondide ja finantseerimisasutuste kaudu Eesti teadus- ja arendustegevusega tegelevatele asutustele ja ettevõtetele suunamisel rohkem finantseeringuid kui ei kunagi varem. Nii erakapitali kui Euroopa Liidu jt fondidest saadavate toetuste abil finantseeritakse haridust, uuendatakse aparatuuri, ostetakse sisse oskusteavet, suurendatakse koostööd teadlaste ja ettevõtetega nii Eesti siseselt kui välispartnerite vahel.

 

About these ads

Kommentaarid»

No comments yet — be the first.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

Follow

Get every new post delivered to your Inbox.

%d bloggers like this: